/nginx/o/2022/06/15/14627419t1h549f.jpg)
Südamearst Margus Viigimaa sõnul tõuseb külmal perioodil südameprobleemide oht. Temperatuur omab siin isegi otsest rolli. «Riietus peaks vastama ilmale, nii et oleks soe, kuna külm tekitab veresoonte spasmi, vererõhu tõusu ja suurendab trombide tekkimise ohtu,» selgitab arst.
Artikkel ilmus esimest korda 30. oktoober 2019.
Põhja-Eesti regionaalhaigla arst Margus Viigimaa rääkis «Terevisioonis», et vererõhk on leitud olevat talvel palju kõrgem kui suvel. Samuti esineb südamepuudulikkuse ägenemist tunduvalt enam just sügise- ja talveperioodil. «On leitud, et südamelihaseinfarkti on talvel rohkem,» ütles Viigimaa, lisades, et mõnes riigis esineb seda statistika järgi küll rohkem kevadel. Samuti esineb rohkem äkksurma väga külmade talveilmade ja ka väga kuumade suveilmade korral. «Sesoonsus on täiesti olemas,» tõdes doktor.
Viigimaa märkis, et depressioon on samuti väga tugev südamehaiguste tekkepõhjus, ehkki seda veel kümme aastat tagasi eriti südamehaigustega ei seostatud. Samuti toimub talvel palju hormonaalseid muutusi.
«Sügisel, kui on pime, inimene liigub vähem ja siis on ka südamehaiguste, trombide tekke oht suurem. Väga erinevad faktorid mängivad siin,» rõhutas Viigimaa.
«Päike ikka annab tohutult palju energiat, ja üks faktor on veel D-vitamiin. Kui D-vitamiini tase langeb, tekitab see suurema vastuvõtlikkuse infektsioonidele. Kui on rohkem infektsioone, on põletik. Põletik tekitabki lupjumist, ateroskleroosi, ja samuti selle lupjumise ägedamaid vorme, nagu südamelihaseinfarkt või insult.»
Viigimaa soovitab muuta talveperioodil toitumist veelgi tervislikumaks ja süüa D-vitamiinist pakatavaid palasid, näiteks kalaroogi. «Tõesti, meie laiuskraadil peaks võtma talvel juurde ka D-vitamiini,» tõdes Viigimaa.
Ülimalt oluline on sügisel ja talvel jätkata kehaliselt aktiivse elustiiliga, mitte jääda tuppa istuma.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)