Uuring leidis, kuidas aju sügava une ajal Alzheimeri tõvega võitleb

Varasemates uuringutes on leitud, et päeval sageli tukastamine võib viidata Alzheimeri tõvele. Unisus tulebki aeglaste ajulainete vähenemisest ja sügava une lühenemisest. Punase ja oranžiga on joonisel märgitud ajupiirkonnad, kus aeglaste ajulainete vähenemise ja amüloidbeeta kogunemise seos oli kõige märgatavam. Foto: Brendan Lucey /SWNS.COM/Brendan Lucey /SWNS.COM

Une jooksul tekkivad ajulained paistavad tööle panevat puhastussüsteemi ajus, mis kaitseb Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste eest.

Elektrisignaalid, mida tuntakse aeglaste ajulainete all, kutsuvad esile seljaaju vedeliku voo, mis eemaldab ajust mürkained, vahendab NPR. Bostoni ülikooli teadlaste leid võib anda puuduva lüli une ja Alzheimeri tõve vahele, sõnas uuringu autor Laura Lewis ajakirjas Science.

Une ja Alzheimeri seoseid on teadlased uurinud juba aastakümneid. Uuringud on näidanud, et Alzheimeri tõvega käivad sageli kaasas uneprobleemid, samuti on leitud, et uneprobleemidega inimesed on Alzheimeri tõvele vastuvõtlikumad. Nendele seostele ei ole aga kunagi head põhjendust leitud.

Lewis ja tema meeskond kasutasid uusimat MRT-tehnikat, et vaadata, mis toimub 11 magava inimese ajus. Üks asi, mida nad jälgisid, oli seljaaju vedelik. Leiti, et une ajal esinevad pikad ja aeglased seljaaju vedeliku lained iga 20 sekundi tagant ja otsekui pesevad aju. Need on Lewise sõnul sarnased võngetele või väga aeglasele pesumasinale. Varasemad uuringud loomadega on näidanud, et seljaaju vedeliku vool suureneb une ajal ning see aitab mürke välja uhtuda, sealhulgas toksiine, mida seostatakse Alzheimeriga.

Lewise meeskond nägi seda protsessi toimumas reaalajas ning inimeste ajus. See viis uue avastuseni. Nimelt nähti, et enne igat vedelikulainet esines elektrilaine. Seljaaju vedelik tuli alati mõni sekund pärast seda. See näitab uurijate sõnul, et elektrilaine tõi «pesutsükli» esile. Uurimise all olev ajulaine on teadlastele juba väga tuttav aeglane ajulaine. See esineb siis, kui inimene jõuab sügava une faasi. Need ajulained mängivad rolli nii mälu kui ka ajuhaiguste juures. Samuti teatakse, et Alzheimeri tõvega inimestel on neid vähem, need on väiksemad ja esinevad harvemini.

Uuringus järeldati, et aeglaste ajulainete vähenemine vähendab ka mürkidest puhastavaid pesutsükleid ajus. Lisaks leiti, et kui seljaaju vedeliku vool suurenes, aeglustus aju verevarustus. Vähem verd ajus annab seljaaju vedelikule rohkem ruumi mürkide ära kandmiseks. Teadlased nentisid, et tegu on nõiaringiga, kus Alzheimeriga seostuv beetaamüloid vähendab und ja vähenenud uni suurendab beetaamüloidi kogunemist ajus. Amüloidi suurenemine võib olla seega ebapiisava toksiinide väljutamise taga.

Alzheimeri tõbi sõltub mitmest tegurist ning uni paistab olevat üks neist. Teadlased usuvad, et inimesed võivad oma Alzheimeri riski vähendada, kui saavad piisavalt kõrgekvaliteedilist und. Praegu testitakse teisi elustiilimuutusi, nagu treening ja toitumine, mis võiksid aju tervist kaitsta. Uni on nende seas kindlasti kõrgel kohal, kommenteeris Berkley ülikooli neuroteadlane William Jagust, kes uuringus ei osalenud.