Mida kujutab endast pereema Eevat tabanud agressiivseim ajukasvaja glioblastoom?

Eeva jätkab võitlust ja loodab perega olla koos veel pikalt.

FOTO: Erakogu/Aitame Eevat

Selle aasta juunis tabas 45-aastast Eevat ootamatult ajutine mälukaotus ja segadusehoog. Haiglas uuringutel avastati ajus väike kasvaja, mida arstid esialgu lihtsalt jälgida soovisid.

Paraku hakkasid vaid kuu aja vältel teda kimbutama tohutud peavalud ning selgus, et kasvaja oli ülikiirelt arenenud. Arstid otsustasid teha erakorralise operatsiooni. Eemaldati küll suurem osa kasvajast, kuid selgus ka ehmatav diagnoos – tegemist oli halvaloomulise ajukasvaja glioblastoomiga. Selle agressiivse vähivormi vastu on jõuetu ka tavapärane keemia- ja kiiritusravi ning ainuke abi, mida arstid pakuvad, on veel mõned korrad opereerida.

Eeva on nelja lapse ema, kes on elu pühendanud perele. Noorim järeltulija on seitsmeaastane, vanim 15. Sel nädalal rääkis Eeva oma loo «Pealtnägijas».

Eeva ja abikaasa Erki on otsustanud selles ülikeerulises olukorras mitte alla anda ja Eeva elu eest võidelda. Erki on uurinud meditsiinikirjandust, otsinud välja uuringute tulemusi, leidnud ja lugenud sama diagnoosi saanud inimeste lugusid, konsulteerinud arstidega. Paar leidis, et nende jaoks on parim võimalus mitmeid sarnases olukorras inimesi aidanud ravimikokteili kasutamine ehk kompleksravi, kus kasutusel on korraga erinevad ravimid, millel esmapilgul ei tundugi olevat otsest seost vähiraviga. Koosmõjus andvatki seal kasutatavad erinevad ained oma väikese panuse kasvaja alistamiseks. See ei ole vähi puhul veel tunnustatud ravimeetod, mistõttu haigekassa sellise ravi kulusid ei kata. Perel ei ole võimalik juba seniste suurte kulutuste järel katta vajalikku pooleaastast või pikematki ravikuuri ning sellega kaasnevaid muid vältimatuid kulutusi ning nad paluvad abi.

Paar tegi oktoobris juba ühe lühireisi USA-sse, sest Eestis ja Euroopas sellist ravi ei tehta. Reisi alguseks oli operatsioonist möödunud 2,5 kuud ning selle aja jooksul oli kasvaja tagasi tulnud. Pärast lühikest ravi ja konsultatsioone asjatundjatega Ameerikas otsustati naasta kodumaale, et teha uuringud ja koostada siinsete arstidega koos edasine raviplaan.

Eeva suurim soov on elada ja olla oma laste jaoks nende kasvamise ajal olemas. Eeva käekäigu ja pere aitamise võimalustega saad lähemal tutvuda siin.

Mis on glioblastoom?

Tuvastamise järel inimesele tavaliselt vaid aasta jagu elupäevi jätva multiformse glioblastoomi tõhusamaks raviks tuleks mõjutada nii kasvaja rakke, tüvirakke kui ka mikrokeskkonda, tähendas onkoloog Marju Kase Tartu Ülikooli ajakirjas.

«Mees sõitis autoga töölt koju ja äkki ei teadnud, kus ta kodu on. Sõitiski mööda. Kui auto kinni pidas, sai aru, et midagi on kohutavalt valesti. Selline oligi esimene märk. See on niisugune loterii.»

Enamasti esineb multiformne glioblastoom (GBM) nö lokaalse haigusena erinevates ajupiirkondades. Mujale levib see harva, ehkki siirderakke on leitud ka luudest, kopsudest, südamest jm, viitas Kase.

Kasvaja laieneb kiirelt ning on vähetundlik ehk resistentne kiiritusravile. Üksikasjalikku ülevaadet resistentsuse põhjustest vähiuurijatel aga praegu ei ole. Elu- või toitumisviisi muutus kasvajat vältida ei aita. Samuti ei paranda oluliselt ravi tulemust varajane diagnoos ega ravi.

• Tugevat geneetilist tausta GBM-il leitud ei ole.

• Kõrgemat glioomiriski (sh glioblastoomi riski) võivad siiski anda mõned pärilikud sündroomid (Cowdeni, Turcot', von Hippel-Lindau jt); mõningatel juhtudel ka astma, ekseem, heinapalavik, samuti varasem ajukasvajate esinemine perekonnas.

• Ajukasvajate (sh glioblastoomi) teket seostatakse ka mobiiltelefoni liigse kasutamisega.

• GBM-i sümptomid sõltuvad kasvaja paiknemisest ajus. Sagedamini esinevateks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, krambid, ühepoolne halvatus, mäluprobleemid, isiksuse muutumine.

• Äkilised sümptomid võivad näida nn ajurabandusena. Kognitiivseid häireid tõlgendatakse sageli ekslikult dementsuse või meelehaigustena. Seetõttu võib GBM-i diagnoos vanematel inimestel viibida.