Psühholoog selgitab, kuidas saada võitu segavatest emotsioonidest

Emotsioonid teevad vähem liiga, kui õppida tähelepanu tahtejõuga suunama.

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Kui inimene oskab vaadata sisemaailmas toimuvaid protsesse kõrvalt, on ta segavatest emotsioonidest vähem häiritud. Õppides olema vaatleja, mitte emotsioonide läbielaja, saab ta võimaluse valida, milliste emotsioonidega tegelda, ütles psühholoog Helena Väljaste saates «Patsiendiminutid».

Pingeline elu, stress, liigne rahmeldamine on probleemid, mis vaimset tervist räsivad. Inimesed ei oska alati pingeid maha võtta ega märgata, kui need kuhjuvad. «Tavaliselt rändab inimene oma tähelepanuga pidevalt minevikus ja tulevikus, mitte eriti tihti praeguses hetkes. Nii ei märka ta iseennast ega seda, mis temaga praegu toimub. Teisalt ei teata ka lihtsaid asju – kuidas häirivatest mõtetest lahti lasta või mida emotsioonidega peale hakata,» rääkis Väljaste. Paljud probleemid saavad alguse sellest, et inimesed ei ole harjunud oma tähelepanu tahtejõuga suunama.

Mida teha segavate emotsioonidega? «Kui me sellistel hetkedel oskame sekkuda, on see imeline võluvits. Mäletan, kui ma õppisin ülikoolis, olin nii ärev, et ei julgenud loengus õppejõult küsida, sest juba enne hakkasid käed värisema ja ma läksin näost punaseks. Täna ma tean, et ärevus on üks kolmesajast emotsioonist, mida võin kogeda, aga emotsioonid tulevad ja lähevad. Ma lasen emotsioonil lihtsalt olla, kuni see vaibub, ma võin seda vaadelda ja see annab mulle ruumi,» selgitas Väljaste. Kindlasti ei tasuks emotsiooni eirata, alla suruda ega sellega võidelda, sest nii saab see vaid jõudu juurde.

Igaüks võib leida endale lihtsad harjutused, mis aitavad oleviku hetke tagasi tulla. Proovige näiteks tuua kogu tähelepanu paariks sekundiks jalataldadele. Seejärel suunake tähelepanu hingamisele, hingates rahulikult sisse ja välja. «Nii õpime tähelepanu asjade ja tegevuste vahel teadlikult liigutama. Üpris kiiresti läheb mõte rändama, aga siis tuleb tähelepanu jälle tagasi tuua ja nii üha uuesti ja uuesti,» sõnas Väljaste. Tähelepanu pidev tagasitoomine ning hoidmine kindlal objektil treenibki tähelepanulihast. Nii et vaimset vormi hoitakse samamoodi nagu füüsilist.

Rahulik meel aitab olla efektiivsem ja salvestada asju paremini mällu. Olla ka õnnelikum, nagu Harvardi ülikooli teadlased kindlaks tegid. Tartu ülikoolis käib praegu samuti suur uuring meelerahu harjutuste mõjust. Vastvalminud eelprojekt näitas, et harjutused vähendasid noorte uneprobleeme ja väsimust.

Tähelepanuharjutusi kasutavad paljud õpetajad tunni alguses, et häälestada õpilasi tööle ja aidata neil välja tulla oma mõtete virvarrist. Üha rohkem näevad ka ettevõtjad, et töötajate hea vaimne vorm toob paremaid töötulemusi, mistõttu teadveloleku tehnikate ehk mindfullness'i koolitused muutuvad üha popimaks.

Populaarne

Tagasi üles