/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/11/04/12713217t1h8a4a.jpg)
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel tuvastati väikelaste uuringus uued biomarkerid, mis suudavad ennustada nendesamade laste vajadust astmaravimite järele mitu aastat hiljem.
Eesti teadlaste abil tehtud avastus aitab astmat varem tuvastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tulemusel saab edasi arendada väikelaste diagnostilist testi, mis aitab astma haigusseisundit täpsemalt prognoosida ja diagnoosida.
Astma on lapseea peamine krooniline hingamisteede haigus ja võib alguses kulgeda väheste sümptomitega. Paraku on seni nappinud usaldusväärseid biomarkereid, mis võimaldaksid väikelastel seda seisundit diagnoosida. Umbes 80 protsendil juhtudest avaldub astma enne viiendat eluaastat, mis tähendab, et täpne prognoos ja edasise ravi kujundamine on äärmiselt oluline juba väikelapseeas.
Rootsi Karolinska Instituudi, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) teadlaste koostöös korraldatud uuringusse kaasati Rootsi Stockholmi Astrid Lindgreni lastehaigla lapsed, kes vajasid hingamisraskuste tõttu erakorralist meditsiiniabi või kellel tuvastati vilistav hingamine juba esimestel eluaastatel. Väikelapse vereproovist tehtud geeniekspressiooni analüüsiga tuvastati rida tähendusrikkaid geene ehk biomarkereid, mis võimaldasid ennustada, kas laps vajab aastaid hiljem ehk seitsmeaastaselt astmaravimeid või mitte. Samas uuringus leidsid teadlased seose väikelaste D-vitamiini taseme ja geeniekspressiooni mustri vahel, mis oli omane vilistava hingamise korral.
Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi molekulaardiagnostika spetsialist ja Tervise-TAKi teadur Kaarel Krjutškov selgitas, et meditsiiniuuringu taga on palju geenitehnoloogia arendustööd, mis praeguseks on kulmineerunud kahe patenditaotlusega. «Meie esimene proovikivi oli teha geeniuuring imikute väga väikesest vereproovist. Selleks töötasime välja GlobinLock® tehnoloogia ja kombineerisime seda RNA sekveneerimise meetodiga. Teine katsumus on nüüd lahendada kliinikus kasutatava geenitesti küsimus TAC-seq-tehnoloogiaga, sest patsientide testimine peab olema äärmiselt tundlik ja taskukohase hinnaga.»
«Meie lõppeesmärk on välja töötada geenitest, mis täiendaks kliinikutes astma diagnoosimist ja võimalikku ennetust juba varases eas, kui lapsel esinevad esimesed haigusnähud. Tähtsate biomarkerite leidmine on alles esimene teaduslik samm, millele järgneb geenitesti väljatöötamine ja testimine koostöös arstidega,» kirjeldas Krjutškov edasist tegevust ning geenitehnoloogia ja kliinikute koostöö olulisust.
Ajakirjas European Respiratory Journal avaldatud uuringuga saab tutvuda siin.