Virtuaalreaalsus võib tänapäevast kirurgiat oluliselt parandada

Pilt on illustreeriv. Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Milano ülikooli teadlased katsetavad koos arstidega, kuidas virtuaalreaalsus saaks kirurgide tööd parandada.

Frederico Vezzuli on Milano ülikooli meditsiinitudeng. Koos väikese teadlaste ja entusiastide grupiga loob Vezzuli täiesti tasuta tööriista, mis võib lühendada operatsioonide pikkust, muuta kirurgia täpsemaks ja efektiivsemaks kui see on olnud seni.

«Niguarda haigla on esimene maailmas, kes kasutab traumakirurgias virtuaalreaalsust,» rääkis Vezzuli, kes töötab Niguarda haiglas traumaspetsialistina. Praegu käivad uuringud maksaoperatsioonidega. Kui tulemused on head, võiks seda Vezzuli sõnul kasutada kõik Euroopa haiglad. Meetod on ehitatud väga odavaks ja universaalseks. Kõik programmid on internetis vabavarana kättesaadavad. «Iga meedik võib õppida seda kasutama ilma mingi kuluta. Kuigi tulemusi saab vaadata ka arvutiekraanilt on meie idee järgi vaja rekonstrueeritud organi vaatamiseks virtuaalreaalsuse prille,» rääkis ta.

Kirurg valmistub tavaliselt operatsiooniks vaadates kompuutertomograafiaga tehtud organi läbilõigete pilte. «Neid läbilõiked lapates, pead ta oma peas ette kujutama, kuidas organ ja kahjustus välja võiks näha. Sealt saadav informatsioon ei ole nii detailne, kui 3D pildilt,» seletas Vezzuli. Teadlaste loodud tarkvaraga saab väga kiiresti kompuutetomograafia skanneeringutest koostada organi pildi reaalajas, mida on võimalik iga nurga alt vaadata. Sealt näeb kirurg inimese anatoomilist varianti, sest igal inimesel on maksa veresooned erinevad. Kui kirurg peaks lõikama läbi vale veresoone, tuleb see esmalt sulgeda, mis tähendab, et patsient peab kauem anesteesia all olema ja kirurg kauem töötama. «See ei ole vähi ravimine, kuid üks abistav tööriist, mis astub sammu tulevikku,» seletas Vezzuli.

Praegu testivad teadlased seda traumade puhul, sest need on kõige ajakriitilisemad operatsioonid. Edasi plaanitakse rakendada meetodit kasvajate ja teiste organite puhul. «Kui inimesel on kasvaja, on kirurgil pildi analüüsimiseks palju aega. Trauma puhul on tal aega ehk kuus tundi,» sõnas teadlane. Tema sõnul on selle meetodiga tõenäoliselt hea ka ajukirurgiat teha, sest sarnaselt maksale on aju selge organ, mida on lihtne rekonstrueerida. Näiteks pankrease puhul on see väga raske. Samuti loodab meeskond seda tulevikus õppeesmärkidel kasutada.

Vezzuli sõnul võib võtta aastaid, et tehnoloogia laiemalt levima hakkaks. Kõigepealt tahavad teadlased teada saada, kui palju operatsiooni tulemus sellest paraneb. Hetkel on opereeritud selle meetodiga 27 maksatraumaga patsienti. Siiski on aga programm juba internetis vabalt saadaval ning seda võivad kasutada meedikud üle maailma. Vezzuli ja tema kolleegide uurimistöö kohta saad rohkem lugeda siit. 

Vezzuli rääkis oma uurimistööst 4.-5. novembril Tel Avis Iisraelis toimunud konverentsil Inventions and Innovations – Medicine 2040 (INI): Rewriting the Future of Healthcare.