Toitumisteadlane selgitab liha söömise ja vähi tekke seost

Töödeldud lihatoodetel võiks olla võimalikult väike osa, eriti pöörata tähelepanu nitriteid sisaldavatele toodetele.

FOTO: Z Jan/PantherMedia / Z Jan

Liha tarbimisel on kaks põhilist probleemi – need on liha tootmise mõju keskkonnale ja liha tervislikkus, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert. 

Maailmas on 13–18 protsenti kasvuhoonegaasidest seotud loomakasvatusega. Metsi raiutakse, et oleks piisavalt karjamaid ja söödakultuuride kasvatamiseks põllumaid. Veiseliha tootmiseks on vaja tunduvalt rohkem maad, väetist ja vett kui sea- või linnuliha tootmiseks. Liha tootmine kurnab ka pinnast ja saastab vett. Eestis on keskkonnaministeeriumi andmetel põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside tootmises tagasihoidlik – umbes 6,6 protsenti. Põhjus on aga selles, et 2017. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika valdkonnast.

Liha tervislikkus

Imetajate lihastest saab punase liha – veise-, vasika-, sea-, talle-, lamba-, hobuse- ja kitseliha. Töödeldud liha on säilivuse pikendamiseks või maitse parandamiseks soolatud, kuivatatud, suitsutatud või muul viisil töödeldud.

Väike kogus punast liha on tervislikul toitumisel oluline, kuna liha on hea valgu, raua, tsingi ja B12-vitamiini allikas. Tuleks eelistada väherasvast linnuliha, kuid punast liha, sealhulgas sea-, veise-, lamba- ja kitseliha võiksid segatoidulised inimesed süüa mitte üle 500 grammi – kuumtöötlemata kujul umbes 700 grammi – nädalas. Töödeldud lihatoodetel võiks olla võimalikult väike osa, eriti pöörata tähelepanu nitriteid sisaldavatele toodetele.

2015. aastal, pärast enam kui 800 uuringu hindamist, klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) töödeldud lihatooted kantserogeenseteks ja punase liha tõenäoliselt kantserogeenseks. Liha sisaldab heemi rauda, mida on teadusuuringutes seostatud südame-veresoonkonna haigustega ja mis katalüüsib kantserogeenide, näiteks nitrosoamiinide teket. Sage punase liha ja töödeldud liha söömine suurendab riski haigestuda soolevähki, eriti käärsoolevähki. 

Ekspertide hinnangul põhjustavad töödeldud lihas leiduvad nitraadid ja nitritid oksüdatiivset stressi, mille tagajärjel vananevad rakud kiiremini. Rohke punase liha söömine suurendab ka II tüübi diabeedi teket.

Tuleb rõhutada, et need ohud on seotud liha liigsöömisega ning segatoidulised ei pea liha söömisest loobuma, küll aga liha söömist piirama nädalas 700 grammini (500 grammi termiliselt töödeldud). Maailma Vähiuurimise Fond (The World Cancer Research Fund) on samal arvamusel, kuid soovitab tulevikus punase liha tarbimist vähendada 300 grammini nädalas ja vältida töödeldud liha. 

Kui maitseb, siis söö?

Oktoobris avaldati ajakirjas Annals of Internal Medicine artikkel, kus leiti, et regulaarse liha tarbimise ebatervislik mõju on tühine. 14-liikmeline rahvusvaheline meeskond, mida juhtis Kanadas Halifaxis asuva Dalhousie ülikooli dotsent Bradley Johnston, jõudis kummalisele järeldusele, et need, kellele liha maitseb, ei tohiks tervislikel põhjustel selle söömist lõpetada. Toitumissoovitused aga ei arvesta, millised toidud inimestele maitsevad, vaid on tehtud tervise seisukohast lähtudes. Selle artikli väited punase liha söömise tervislikkuse kohta on tekitanud tugeva kriitika. Mitmed tuntud toitumisteadlased ja terviseorganisatsioonid kritiseerisid uuringu meetodeid ja leide.

Ka uuringus osalenud teadlased ei olnud toitumisspetsialistid, vaid kliinilised epidemioloogid ja mõnel teadlasel puudus uurimistöö taust. Dr Johnston väitis, et tal pole viimase kolme aasta jooksul olnud huvide konflikte, millest teatada. Kuid alles 2016. aasta detsembris oli ta samalaadse uuringu autor, kes üritas diskrediteerida rahvusvahelisi tervishoiualaseid juhiseid, mis soovitasid inimestel vähem suhkrut süüa. Uuringut rahastasid teiste hulgas ka agroettevõtted ning toidu- ja ravimifirmad.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et Eestis on soovitatav liha tarbimist vähendada. Segatoidulised inimesed võiksid piirduda WHO soovitatud 700 grammi lihaga nädalas, eelistades linnuliha ja mõnel päeval süüa ka kala, eriti räime. Käesoleval ajal süüakse liha üle kahe korra rohkem. Liha söömise vähendamine tuleb kasuks nii loodusele kui ka inimese tervisele. 

Kui palju liha inimesed söövad?

Maa elanike arv ja isu liha järele aina kasvab, mistõttu suureneb pidevalt ka liha tootmine. FAO (ÜRO põllumajandus- ja toitlustusorganisatsioon) andmetel toodeti 2018. aastal liha 335 miljonit tonni, mis on 1,5 protsenti rohkem kui eelneval aastal ja 50 aastaga on see kasvanud neli korda, Aasias aga üle 15 korra. Sea- ja linnuliha moodustas kumbki umbes 36 protsenti ja veiseliha 22 protsenti liha kogutoodangust.

Liha tarbimine elaniku kohta 2017. aastal oli kõige suurem USAs – 98,6 kilogrammi, järgnesid Austraalia 94,6 kilo ja Argentiina 91,4 kiloga. Euroopa Liidus söödi keskmiselt liha 69,6 kilo ja Eestis 78,5 kilo inimese kohta. Tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67 protsenti ja see tendents suureneb. Liha tarbimine on seotud ka elatustasemega ja kui see paraneb, tõuseb sageli liha tarbimine. 2018. aastal suurenes liha tarbimine Eestis 11 protsenti. Sealiha sõi Eesti elanik 42,8, linnuliha 31,2 ja veiseliha 10 kilogrammi. USAs algas 2003. aastal kampaania «Söö vähem liha» («Eat less meat»), millest praeguseks on välja kasvanud «Meatless Monday» («Lihata esmaspäev»), mis on aktiivne enam kui 40 riigis ja paljudes USA koolides. Ka meil võiks üks päev nädalas koolitoit olla lihavaba.

Populaarne

Tagasi üles