Millal on köha muutunud krooniliseks?

Haigus algab kroonilise köhaga. Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Köhal on kaitsefunktsioon, see võimaldab hingamisteedest eemaldada röga ja sinna sattunud võõrosakesi. Köhimisel võivad aga haiged levitada rohkesti haigustekitajaid, näiteks paljude kopsuhaiguste korral.

Köha tekib köharetseptorite ärritusest. Tundlikud köharetseptorid paiknevad kõri, hingetoru ja bronhide limaskestas ning kopsukelmel. Ärritajateks on sissehingatud võõrosakesed, mikroobid, põletikuline sekreet, teravad lõhnad. Ärritus edastatakse närvikiudude kaudu vaheajju, see omakorda saadab signaalid hingamislihastele ning vallandubki tugev kiire väljahingamine – köha, kirjutab Kliinik.ee.

Köha võib osutuda väga häirivaks ja tekitada ka tüsistusi, sest köhimisel tõuseb rindkeresisene rõhk kuni 300 mmHg-ni. Köha peetakse krooniliseks, kui see on kestnud üle kaheksa nädala ning teised hingamiselundite haigused on välistatud. 

Sagedasemad köha põhjused on ninaneeluhaigused, läkaköha ja teised infektsioonid, söögitoru reflukshaigus (tagasivooluhaigus), kopsuastma köhavariant, kui tekib köharetseptorite ülitundlikkus välisärrititele nagu temperatuur, lõhnad, tolm.

Kuiv paukuv köha võib olla mõnede vererõhuravimite kõrvaltoimeks.

Köha esmased ravivahendid on rögaeritust soodustavad ravimteed, taimsed ravimid, apteegi käsimüügist saadavad rögavedeldajad.