Diabeediarst: kõik diabeedihaiged ei sobi perearsti jälgimiseks

Marju Pasti sõnul on tänaseks paljude haiguste, sealhulgas diabeedi olemusest tekkinud uuem pilt, kui veel hiljuti oli, samuti on uuenenud ravimite võimalused. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Üle maailma peetakse novembris diabeedipäeva. Täna, 12. novembril, toimub Ravimitootjate Liidu kokku kutsutud diabeedi ümarlaud. Ümarlaual arutlevad arstid, patsientide esindajad, ametnikud ja teised spetsialistid selle üle, kui patsiendikeskne on täna Eestis lähenemine diabeedihaigele ning kuidas olukorda parandada.

«Meie käsitlus diabeedihaigest on täna hästi perearstikeskne – see on ilmselt riigile kõige odavam lähenemine ja ongi oluline, et perearst oleks patsiendiga algusest peale ja tema haigusega kursis. Aga kõik kroonilised haiged kahjuks ei sobi perearsti jälgimiseks,» sõnas Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog dr Marju Past.

«On olemas diabeetikud, kelle haigus on kergesti ohjatav ja nemad ongi perearsti jälgimisel. Endokrinoloogi jälgimisel peaksid olema kõik 1. tüübi diabeetikud ning  komplitseeritud 2. tüübi diabeetikud. Komplitseeritud diabeetikud on nn multihaiged – neil on palju diabeeditüsistusi ja eri haigusi korraga. Sellised patsiendid vajavad mitmeid spetsialiste oma tervise jälgimiseks ja korrashoidmiseks. Kuid samas on kogu selle protsessi juhtimiseks vaja üht meeskonnajuhti – see on meeskonnatöö.»

Marju Pasti sõnul on tänaseks paljude haiguste, sealhulgas diabeedi olemusest tekkinud uuem pilt, kui veel hiljuti oli, samuti on uuenenud ravimite võimalused. «Ravimiarenduses on muutunud palju, on tulnud uusi ravimeid, mis muudavad patsiendi ravi. Näiteks on olemas ravimeid, mis lisaks veresuhkru kontrollimisele annavad kaitse ka südamehaiguste vastu või hoopis kaitsevad neere. Aga muutunud on ka näiteks suhtumine haigusse. Kui siiani diagnoosisime kas 1. või 2. tüübi diabeeti, siis nüüd jaotatakse 2. tüübi diabeeti geneetiliselt 4–5 eri kategooriasse. Kõik patsiendid ei reageeri standardravile: mõnele sobib üks, teisele teine. Mõnikord aitavad raviskeemid, mis tunduvad ausalt öeldes loogikavastased. See ongi geneetika ja sellest lähtuv patsiendikesksus,» lisas Marju Past.

«Oleme kokku kutsunud diabeedi ümarlaua, et spetsialistid saaksid arutleda teemadel, kuidas lahendada diabeedipatsientide probleeme,» sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. «Nagu eelmise aasta ümarlaual mainis perearstide esindaja, on perearstidel pigem vähe aega krooniliste haigetega tegelemiseks. See aga tähendab, et tüsistuste jälgimine on fragmenteeritud ja üsna juhuslik. Missugused oleksid patsiendikesksed lahendused ning kuidas olukorda parandada, tänasel ümarlaual arutlemegi.»

«Perearst on meil Eestis täna Hunt Kriimsilm, ta peab oskama kõike. Raskete krooniliste haiguste puhul, nagu diabeet, peame kaaluma, kes on meeskonnajuht ning omab patsiendist kompleksset ülevaadet. Sellele, kas patsient on perearsti või muu spetsialisti jälgida, peaks lähenema personaalselt, patsiendist lähtuvalt – see hoiaks aega kokku nii arstil kui ka haigel ja parandaks tervist,» lisas dr Marju Past. Mujal maailmas on diabeetikutele mõeldud nn diabeedikeskused, mis koordineerivad diabeetikute jälgimist ja teekonda.

Diabeedi ümarlaual said sõna endokrinoloogid Mari Verrev ja Marju Past, perearst Piret Rospu, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, TAI personaalmeditsiini projektijuht Helen Lepa, Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes ja Koit Arro Ravimitootjate Liidust. Vestlust juhtis Urmas Vaino.

Üle maailma peetakse novembris diabeedipäeva. Ravimitootjate Liit korraldab diabeedipäeva puhul avalikkusele suunatud ümarlaua, mille eesmärk on tuua fookusesse diabeedi teema tervikuna, keskendudes väärtuspõhisele tervishoiule ja patsiendikesksetele mõõdikutele diabeedis.