Hommikusöögi vahele jätmine mängib olulist rolli Eesti laste ülekaalulisuses

Ülekaalulisuse tekkes võivad rolli mängida ka koolisöökla pikad järjekorrad, mille vältimiseks otsustab laps haarata rämpstoidu järele.

FOTO: Shutterstock

Kooliealiste laste ülekaal on tõsine rahvatervise probleem. Eelmisel aastal tehti Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel uuring rasvumise ulatuse väljaselgitamiseks. Saime teada, et Eestis on ülekaaluline või rasvunud iga neljas esimese klassi laps.

Rasvunuid on kümnendik ja lihtsalt ülekaalulisi 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest ning alakaalus kaks protsenti. Ülemäärane kehakaal levib rohkem poiste hulgas: neid on 29 protsenti, võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas.

Üks oluline seos laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas, vastavalt 26 ja 32 protsenti. Samuti oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel. Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

Kooliõed avavad tagamaid

Hiljuti küsitleti kooliõdesid, et mõista, kuidas ülekaalulisust proovitakse ennetada. Uurimus Tallinna ja Tartu üldhariduskoolidest kirjeldas kooliõdede kogemusi ülekaalulisuse ennetamise ja nõustamisega. Kooliõdede hinnangul suureneb ülekaaluliste õpilaste arv, põhjusteks on vähene füüsiline aktiivsus, ebaregulaarne toitumine ja keskkondlikud tegurid. Õpilaste toitumisharjumusi ja füüsilist aktiivsust mõjutab ka koolikeskkond.

Üks uuringu autoritest, Ljudmila Schmidt, sõnas, et peab kooliõdede panust õpilaste ülekaalu ennetamises väga oluliseks. «Et ülekaaluliste õpilaste arv suureneb, on oluline, et just kooliõed märkavad varakult õpilaste ülekaalulisust ning kooliõdede ennetav töö aitab vähendada õpilaste ülekaalulisust ja kaasnevaid terviseriske,» seletas ta.

Ülekaalulisuse ennetamist takistavate teguritena tõid kooliõed välja ebatervislikku toiduvalikut koolipuhvetites, toiduautomaatide olemasolu koolides ning koolitoitlustuse korraldust, mis ei võimalda õpilastel saada lõunat sobival ajal. «Näiteks lõunasööki pakutakse algklasside õpilastele liiga vara, samuti on probleem pikad järjekorrad koolisööklas,» tõi ta välja. Kooliõed kirjeldasid, et õpilaste füüsilist aktiivsust võivad takistada kitsad kooliruumid, samuti on tunniplaanis vähe kehalise kasvatuse tunde. On oluline, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid mitmekesised, kõigile jõukohased ja huvitavad. Aktiivseid õppemeetodeid saab kasutada ka ainetundides, näiteks võib teha loodusõpetuse tunni õues, ühendades liikumise ja õppimise.

Lapse harjumused pärinevad vanemalt

Kooliealiste laste ülekaalu ja rasvumise peapõhjused on kalorite liigtarbimine ja vähene aktiivsus, sõnas Schmidt. Kooliõed kogesid, et õpilase toitumisharjumused sõltuvad vanemate toitumisharjumustest ja kodus kättesaadavast toidust. Nad kirjeldasid, et aktiivsetel lapsevanematel on ka lapsed füüsiliselt aktiivsemad.

Kooliõed leidsid, et osa lapsevanemaid ei pööra piisavalt tähelepanu laste toitumisele ning mõni ei suuda lapsi kontrollida ega mõjutada. Samas leiti, et mõni vanem soovis muuta enda ja laste toitumisharjumusi tervislikumaks.

Uurimistöös osalenud kooliõed kirjeldasid vanemate suhtumist ennetusse. «Osa lapsevanemaid oli huvitatud ning soovis teha koostööd kooliõega. Osa vanematest eitas lapse ülekaalu probleemi, mõni vanem oli solvunud, mõni tundis hirmu lapse söömishäirete tekkimise ees,» sõnas uurija. Kooliõed kogesid raskusi, rääkides lapsevanematega ülekaalulisuse teemal, kui ema või isa olid ise ülekaalulised. Samuti oli raske motiveerida selliseid vanemaid muutma pere elustiili.

Kooliõed leidsid, et õpilastel väiksema sissetulekuga perest on ülekaalulisuse tekkeks suurem risk, kuna neil on halvemad toitumisharjumused ja vanematel on vähem ressursse laste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks.

Kooliõed pidasid laste tervist mõjutavateks probleemideks lapsevanemate hõivatust ja ajapuudust.

Populaarne

Tagasi üles