Miks inimesed külma ilmaga haigeks jäävad?

Külm ilm soodustab viiruste levikut. Foto: Shutterstock

Teadlased hoiatavad, et külm ja kuiv õhk talveperioodil suurendab haigestumise riski, sest viirused on külmal ajal aktiivsemad ning paljunevad kiiremini.

Järsu temperatuuri langusega kaasneb sageli  haiguste laine. Teadlaste hinnangul levivad ja paljunevad viirused – näiteks rinoviirus ehk peamine külmetushaiguste põhjustaja – külmal ajal kiiremini. Kokkupuutel inimorganismiga nina või kurgu limaskesta kaudu hakkab viirus paljunema ning tekib infektsioon. Teadlased on kindlaks teinud, et viirusel on kergem paljuneda, kui inimese kehatemperatuur on madalam.

New Yorgi meditsiiniekspertide sõnul vähendab külm ilm inimeste immuunsüsteemi võimet viirustega võidelda. Kuiv ja külm õhk ahendab veresooni ning vähendab verevarustust, sest organism keskendub normaalse kehatemperatuuri säilitamisele. See aga tähendab, et vähenenud verevarustuse tõttu jõuavad viiruseid ründavad vererakud nakatunud piirkonda aeglasemalt ning viirustel on rohkem aega ja võimalust paljuneda.

Immuunsüsteemile mõjub halvasti ka vähene päeva- ja päikesevalgus ning arstid soovitavad seepärast kõigil talveperioodil D-vitamiini tarvitada. Külma tõttu veedavad inimesed talviti ka rohkem aega siseruumides, mis soodustab viiruste levikut. Sisetingimustes levivad bakterid inimeselt inimesele märksa kergemini – gripiviirus võib ukselinkidel ja teistel pindadel elus püsida kuni 24 tundi ning mõned teised viirused lausa seitse päeva. Seetõttu on soovitatav pesta sageli käsi ning vältida kontakti haigestunud inimestega.