Kuidas hoiduda talvisest nuhtlusest – viirushaigustest? «Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel. Viirused võivad levida ka pritsmete kaudu erinevatel pindadel, aga ka pesemata kätega oma või kellegi teise suud või nina puudutades,» selgitas terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

Gripiviirus on eriliselt visa – kõvadel pindadel nagu lauad, seinad ja käepidemed jätkub sel eluvaimu 24–48 tundi, poorsetel materjalidel nagu riided ja paber 8–12 tundi. Niisketel ja märgadel pindadel pikeneb nakatamisvõimelise gripiviiruse säilimine kuni 72 tunnini. Massiivselt saastunud kätel jääb see ellu kuni kolmeks tunniks. Kui käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid. Sestap on ülioluline järgida lihtsaid hügieenimeetmeid.

«Võimalus saada haigus ühistranspordist, poest või teistest rahvarohketest kohtadest on olemas, sest viirus levib inimeselt inimesele tavaliselt aevastamisel või köhimisel. Eriti kui grippi põdev inimene köhib või aevastab lähemal kui üks meeter,» rääkis Sadikova. Parim ja efektiivsem viis vältida grippi on tema sõnul vaktsineerimine. Terviseameti andmetel vaktsineeriti eelmisel haigushooajal kokku 92 529 inimest, mis moodustab seitse protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haigestunute arv keskmiselt viis protsenti, tunduvalt vähenes ka hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arv. Sadikova sõnul on see aga eeskätt seotud viiruste omapäraga. Ringluses oli ainult üks gripiviirus – A -gripi alatüüp (H1N1)pdm, mille epideemilise potentsiaaliga võib seostada nii tagasihoidlikku haigestumiste üldarvu kui ka haigestumiste kasvu hooaja vältel. «Vaktsineerimine vähendab gripiriski, kuid veel olulisem, vähendab ka raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist. Gripi vastu vaktsineerides oleks võimalik surmajuhtumeid vähemalt poole võrra vähendada.»

Tänavu gripi puhul madalam palavik

Gripi tüüpilised tundemärgid on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha, nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Sel aastal ringleb A gripiviirus (H1N1)pdm09, mida rahvasuus on hakatud nimetama seagripiks. Selle iseärasused on  mõnel juhul suhteliselt kerged haigusnähud: palavik on madalam kui 38, mõnikord üksikud respiratoorsed sümptomid nagu köha või kurguvalu. «Inimesed ei pöördu haiguse korral arsti poole, jätkavad tööl käimist, millega raskendavad haiguse kulgu ja nakatavad teisi,» hoiatas Sadikova.

Täiskasvanud on nakkusohtlikud juba päev enne sümptomite algust ja kuni viis päeva pärast haiguse algust. Lapsed on nakkusohlikud  keskmiselt kuni kümme päeva pärast sümptomite algust, väikelapsed  kuni 21 päeva. Raske immuunpuudulikkusega isikud võivad viirust levitada nädalaid või kuid.

Samal ajal gripiga ringleb veel üle paarisaja erineva viiruse, mis põhjustavad ülemiste hingamisteede nakkusi. Üks sarnane on paragripp, mille kliiniline pilt ehk haigusnähud meenutavad grippi, kuid mis kuulub täiesti teiste viiruste hulka. «Tüsistusi ja surmi paragripiga kaasas ei käi,» kinnitas Sadikova. «Loomulikult esineb igasuguseid muid viirusi – RS, rino-, adenoviirused, niinimetatud gripilaadsete haiguste tekitajad. Gripiviiruse põhjustatud hingamisteede haigusi on ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest. Kindel gripidiagnoos eeldab laboriuuringut.»

Kui sümptomid on kerged ja inimene ei kuulu riskirühma, ei vaja ta Sadikova sõnul tingimata arsti, diagnoosi ega ravi, vaid võib põdeda kodus. Tuleks vältida kontakte lähedastega ja püsida kodus, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Informeerida tuleb perearsti ehk talle helistada. «Jälgige oma seisundit ja võtke selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga.»

Põetamise A ja O

Haige põetamisel kodus tuleks järgida nakkusohtu vähendavaid meetmeid. Sadikova jagas õpetust, et haiget põetagu võimalusel üks täiskasvanu, kes peab hoolikalt jälgima ka oma seisundit. Riskirühma kuuluv isik ei peaks olema põetaja. Kui pole muud võimalust, peaks ta kasutama maski.

Haige põetamiseks on parim viis, kui tal on eraldi tuba. Haigele peaks looma võimalused enese eest elementaarselt hoolitseda, eriti oluline on joogi kättesaadavus.

«Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesu ja riietusesemetega kokkupuutumist. Kõik pinnad, lauapinnad ja muu tuleb pühkida tavalise puhastusainega. Kasuta võimalusel ühekordset lappi või pese see põhjalikult,» soovitas Sadikova.

Gripiviirused hävivad kuumutamisel 75 kuni 100 kraadi juures mõne minutiga. Enamkasutatavate desinfitseerivate ainete toimel kaotavad need eluvõime vähemalt kolme kuni viie minuti jooksul või tootja poolt juhendil märgitud aja jooksul.

«Efektiivne on ka pindade pesu sooja või külma vee ja seebi või muu pesemisvahendiga.  Haige voodipesu, toidunõusid ja muud ei pea pesema eraldi ja erilisel viisil või vahenditega,» märkis Sadikova. Samuti tuleks tuulutada regulaarselt eluruume ja kööki, võimalusel WC-d ja vannituba.

«Ära kutsu külalisi, kui kodus on gripihaige,» rõhutas ekspert.

Tööle, kooli, lasteaeda tagasi võib minna siis, kui palavik on üle ja sümptomid kadunud. «Pärast paranemist oleks mõistlik veel paar päeva kodus olla, kuna paari päeva jooksul võid olla teistele nakkusohtlik,» märkis Sadikova.

Kõige tõhusamad viiruste ennetamise viisid:

  • vaktsineeri gripi vastu;
  • haigena püsi ise ja hoia lapsed kodus, sest nii säästad nii enda kui ka kaasinimeste tervist;
  • pese korralikult käsi;
  • loobu käte surumisest ja kallistamisest;
  • hoia end võimalusel haigetest või haiguskahtlusega inimestest pooleteise kuni kahe meetri kaugusele;
  • ära katsu kätega nägu;
  • käi võimalikult vähe pidudel, koosolekutel ja teistel koosviibimistel.

Kuidas hoiduda ühistranspordis viiruste levikust

  • Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahuga, tee seda kindlasti pärast seda, kui oled köhinud või aevastanud.
  • Ära puuduta silmi, nina või suud, kui sa ei ole just käsi pesnud.
  • Ära lähene teistele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.
  • Väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla 1,5 meetri).
  • Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.
  • Kata köhides või aevastades suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda.
  • Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi, kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.
  • Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.

Allikas: Terviseamet

Millal pöörduda arsti poole?

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Lapse seisund on raske, kui:

• ta ei joo piisavalt,

• oksendab tugevalt või sageli,

• ei ärka ega reageeri millelegi,

• on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada,

• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas,

• lapsel on hingamisraskused,

• lapse nahk on sinakas või hall.

Täiskasvanu seisund on raske, kui tal:

• on hingamisraskused,

• on valu või raskustunne rinnus,

• on tekkinud äkiline uimasus (pearinglus) ja segane olek,

• esineb tugev ja pidev oksendamine,

• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Allikas: Terviseamet