Mida kujutab endast dopamiinipaast?

Üks levinumaid tähelepanu röövijaid, millest paastuda soovitakse, on sotsiaalmeedia.

FOTO: Antonio Guillen Fernández/PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Uus Silicon Valley elustiilitrend paneb inimesi vältima kõike meeldivat, mida elul on pakkuda: internetisarju, häid toite, toredaid jutuajamisi, silma vaatamist. 

Nii Vox, New York Times kui Vice kirjutavad tehnoloogiaringkondade uuest heaolu ja ehk ka produktiivsuse suurendamise meetodist: dopamiinipaastust.

Dopamiin on neurotransmitter, mis töötab meie aju motivatsiooni, tasu ja naudingu süsteemides. Kui puutume kokku maitsva koogitüki või nunnu kutsikapildiga Facebookis, vabaneb ajus dopamiini. Idee dopamiinipaastu taga seisneb aga selles, et tänapäevases tähelepanumajanduses saab head asja liiga palju. Seega tuleks võtta eraldi aega, kus me ei stimuleeri ennast asjadega, mis võivad sõltuvust tekitada. Sinna hulka kuuluvad nutitelefonid, televisoon, interneti, mängud, ostlemine, hasartmängud. Sel viisil on võimalik saada uuesti kontroll selle üle, kuidas oma aega veedame.

Paast sai tuntuks peale psühhiaatri artiklit

San Francisco ülikooli kliinilise psühhiaatria professor Cameron Sepah populariseeris dopamiinipaastu augustis, kui avaldas juhised selle pidamiseks. «Pausi võtmine tegevustest, mis vallandavad suures koguses dopamiini (eriti kui need on korduvad), võimaldab meie ajul taastuda,» kirjutas ta. Sepahi sõnul harjume ilma selliste pausideta kõrge dopamiini tasemega ära ning otsime veelgi suuremat stimulatsiooni, et sama naudingut saavutada. Ta on soovitanud dopamiinipaastu oma klientidele, kellest paljud on Silicon Valley juhtivtöötajad. Psühhiaatri sõnul põhineb taoline paast kognitiivsel käitumisteraapial, mis on tõenduspõhine lahendus käitumist kahjustavate mõttemustrite muutmiseks. Tema sõnul aitab tehnika temal ja ta klientidel säilitada paremat keskendumisvõimet ja ühendada end lahti oma seadmetest, hallata oma emotsioone ja mitte lasta end kaasa haarata pidevatest teavitustest.

Sepah ei leiutanud dopamiinipaastu, kirjutab Vox. Terminit kasutati internetifoorumites juba 2016. aastast. Greg Kamphuis algatas dopamiini väljakutse ja kutsus Redditis inimesi endaga 40-päevasele paastule, rafineeritud suhkrust, alkoholist, töödeldud rasvast, nikotiinist, meelelahutuslikest narkootikumidest, kofeiinist ja pornograafiast. Sepah mugandas seda ideed ning soovitas dopamiinist hoiduda lühikeseks perioodiks, piisab ka ühest tunnist päevas. Sealjuures soovitas psühhiaater valida endale problemaatiliseks muutunud tegevused, kas see on siis sotsiaalmeedia, arvutimängud või midagi muud. Mõned viivad paastu ka äärmustesse, näiteks San Francisco startup'i looja James Sinka, kes väldib nende perioodide ajal ka silmsideme loomist. Sepah ei soovita aga sotsiaalsust täielikult vältida, vaid pigem julgustab dopamiinipaastu ajal inimesi üksteisega suhtlema ja rääkima.

Sepah soovitab probleemsest käitumisest loobumiseks erinevaid võimalusi:

  • 1–4 tundi päeva lõpus
  • 1 päeval nädalas
  • 1 nädalavahetusel kvartalis
  • 1 nädalal aastas  

Sepahi sõnul tuleks eristada puhkust ja dopamiinipaastu, sest see, mida teeme puhkusel, on oluline. Puhkus võib koosneda vaid ülistimuleerivatest tegevustest ning peamine idee on nende vältimine. See põhineb klassikalisel kognitiivsel käitumisteraapial, mille järgi peaksime puutuma kokku ärevuse, igavuse ja üksildusega selle asemel, et võtta appi oma tavaline põgenemistee: nutitelefon, sigaret või arvutimängud.

Teaduslik alus puudub

Üks levinud valearusaam dopamiini kohta on see, et tegu on naudingumolekuliga ehk kemikaaliga, mis paneb meid end hästi tundma. Neuroteadlased ütlevad, et see on liigne asjade lihtsustamine. Dopamiin on kaasatud keerulisse tasupõhisesse õppimise, mälu ja motivatsiooni protsessi. Kui avastad magusa suupiste, sööd seda ning tuleb välja, et see on imemaitsev, vabaneb ajus dopamiini. See aitab luua kontekstipõhist mälu.  Seega on tegu signaaliga, mis ütleb: «Mäleta, mida sa sööd ja kust sa selle leidsid!» Dopamiin motiveerib samuti sama protsessi kordama ehk annab ka tulevikus indu seda magusat snäkki otsida.

Kuigi võidakse arvata, et dopamiinipaastu eesmärk on dopamiini vähendada, siis see ei ole tegelikult inimese võimuses. Dopamiin vabaneb meie süsteemis, kui kogeme ootamatuid asju, näiteks leiame šokolaadi kuskilt, kus ei osanud seda oodata. Kui miski muutub aga tavaliseks, hakkab dopamiini vabanema selle asja ootuses. Browni ülikooli psühhiaater ja neuroteadlane Judson Brewer naeris dopamiinipaastu välja. Tema sõnul ei ole võimalik dopamiini vältida, sest kui kujutame juba midagi nauditavat ette, vabaneb ajus dopamiini.

Breweri sõnul ei toimi paastumine pikas plaanis, sest isegi kui väldime meile meeldivat tegevust, tahame selle juurde tagasi tulla. Tema sõnul on palju parem õpetada oma ajule, et mingi tegevus, nagu pidev sotsiaalmeedia kerimine, ei ole tasutoov. «Kui mõistad, et miski paneb sind end halvasti tundma, on palju lihtsam sellest loobuda,» seletas ta. Brewer soovitab selle saavutamiseks teadvelolekut ehk tähelepanu pööramist praeguses hetkes kogetule. Psühhiaatri enda uurimistöö on näidanud, et mobiilirakenduse abil teadveloleku treenimine võimaldab ülesööjatel ja suitsetajatel oma ebatervislikke harjumusi 40 protsendi võrra vähendada.

Populaarne

Tagasi üles