Mida kujutab endast kopsukatk, millesse nakatusid kaks hiinlast?

Haigla Pekingi Chaoyangi piirkonnas, kus kahte katku haigestunud patsienti ravitakse.

FOTO: WU HONG/EPA

Sama katkubakter, mis põhjustas keskajal musta surma, nakatas sel kuul Hiinas kaht inimest. Katk ei ole aga kunagi lõplikult maailmast kadunud olnud. 

Igal aastal haigestub katku 1000-2000 inimest, teatas Maailma Terviseorganisatsioon. See arv on tõenäoliselt veelgi suurem, sest paljudest haigusjuhtudest ei teatata, vahendab CNN

USAs haigestub igal aastal katku keskmiselt seitse inimest. Euroopas pole katk esinenud aga juba aastakümneid. Katk on endeemiline ehk püsiv Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Madagaskaril ja Peruus. 2017. aastal tekkinud haiguspuhangus haigestus 2350 inimest, kellest 200 surid. Sellest ajast saati ei ole suuri puhanguid esinenud.

Inimestel esineb peamiselt kolme tüüpi katku: buboonkatk, kopsukatk ja katkuseptitseemia. Haiguse levinum vorm, bubooniline katk kandub edasi nakatunud kirpudega. See levib harva edasi inimeselt inimesele. Samuti on võimalik haigestuda kokkupuutel nakatunud loomakoega, nagu juhtus selle aasta mais, kus mongoolia paar suri peale närilise neeru söömist.

Kopsukatk levib piisknakkusena

Hiljuti Hiinas kaht inimest nakatunud kopsukatk on haiguse tõsisem ja kergesti nakkav vorm. Haigus algab kopsudes ning haigestunu võib teisi nakatada köhimise või aevastamisega.

Kõik katkuvormid algavad sarnaselt, palaviku, külmavärinate, nõrkuse ja peavaluga. Kopsukatk tekitab õhupuudust, valu rinnus ja mõnikord verist lima. Haigus võib lõppeda hingamispuudulikkusega. Buboonkatku tunnusmärgiks on sibulakujulised paistes ja valulikud lümfisõlmed kubemes ja kaenlaalustes. Katkuseptitseemia, mis ründab inimese vererakke, võib põhjustada naha või muu koe muutumist mustaks ja kärbunuks, eriti esineb seda jäsemetes, kätes ja jalgades. Seda põhjustab kas nakatanud kirbu hammustus või nakatanud looma katsumine.

Erinevad katkuvormid: buboonkatk, katkuseptitseemia ja kopsukatk.

FOTO: Kuvatõmmis CDC lehelt

Katkuvastast vaktsiini saadaval pole, kuid haigust saab ravida antibiootikumidega. Buboonilist katku on lihtsam ravida kui kopsukatku, mis on peaaegu alati surmav. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul lõpevad 50-60 buboonkatku juhtumitest kiire ravi puudumisel surmaga. 

Risk sõltub piirkonnast 

Katk on endiselt haruldane. Risk haigestuda sõltub piirkonnast, kus inimene elab. WHO väitel on risk haigestuda igal pool, kus elavad koos inimesed ja katkubakterit kandvad loomad. 2016. aastal koostatud kaardi järgi esineb katku peaaegu igas maailmajaos, eriti USA lääneosas, Brasiilias, Kagu-Aasias, Hiinas, Indias ja Kesk-Idas. Euroopa närilised katkubakterieid ei levita.

Võimalikud katkukolded üle maailma 2016. aasta seisuga.

FOTO: WHO

Populaarne

Tagasi üles