Eurostati andmetel pole 87 protsenti üle 75-aastastest inimestest kordagi internetti kasutanud. Tehnoloogia ja nutiseadmete tootjad ei pruugi arvestada oma toodete arendamisel vanadusega kaasnevate nägemis- ja kuulmisprobleemidega, mistõttu jäävad paljud vanainimesed tänapäeva ühest olulisemast suhtluskanalist kõrvale.
Miks on paljudel vanainimestel raske nutiseadmetega harjuda?
Uuringutest on selgunud, et vanusega sageli kaasnevad kognitiivsed muutused võivad mõjutada aju reaktisoonikiirust ning ühenduste loomist nii, et inimestel on raske nutiseadmetega kohaneda. Lisaks esineb üheksal protsendil üle 75-aastastest inimestest nägemisvaeguseid ning 18 protsendil kuulmiskahjustusi. 23 protsendil üle 75-aastastest inimestest on mõne muu füüsilise või vaimse terviseprobleemi tõttu raske jälgida ekraane ning lugeda tekste. See tähendab, et suur hulk vanainimesi ei saa oma tervise tõttu tehnoloogia kasutamisega hakkama.
Lisaks tunneb 77 protsenti vanainimestest, et neil ei ole piisavalt tehnoloogialaaseid teadmisi, et iseseisvalt nutiseadmete kasutamisega toime tulla. 56 protsenti vanainimestest, kes küll kasutavad internetti, kuid mitte internetipõhiseid suhtluskanaleid, väitsid, et nad vajaksid juhendamist, et interneti teel pere ja sõpradega suhelda.
Vanainimestele võiks soovitada suurema ekraaniga seadmeid ning samuti tuleks arvestada sellega, et teadmatusest ja füüsilistest takistustest tingituna võib paljudel esineda vastumeelsust nutiseadmete kasutamisel. Uuringutest on aga selgunud, et nutiseadmete kasutamine mõjub vanainimestele positiivselt, võimaldades neil aktiivsemalt suhelda.