Alkoholi kahjulik mõju südamele algab juba teisest joogist

Alkohol ei koorma vaid maksa.

FOTO: Cseh Ioan/PantherMedia / Cseh Ioan

Alkoholi toksilise toimega seostub enamikel esmajoones maks, vähem mõeldakse liigse alkoholi mõjust südamele. 

Kardioloog Margus Viigimaa toob portaalis Kliinik.ee välja seosed alkoholi ja südamehaiguste vahel, millele patsiendid tavaliselt ei mõtle.

Viigimaa sõnul võime rääkida veresoonte lupjumise ennetamisest seoses mõõduka alkoholitarbimisega - umbes 20-30 grammi absoluutset alkoholi päevas, mis tähendab näiteks 1-2 pokaali veini või pooleliitrist õlut, kuid see pole Eestis veel väga levinud. «Suurem alkoholitarbimine on igal juhul südamele halb,» tõdes ta.

Viigimaa tõi välja aspektid, millele alkoholi puhul tavaliselt ei mõelda. Alkohol tekitab südame elektrilise ebastabiilsuse. Kui inimesel on veresooned juba lupjunud või näiteks kaasasündinud südame juhteteede rike, siis võib juba olemasolev probleem aktiveerida eluohtlikud südame rütmihäired. Samuti võib alkoholi tarbimise järgsel päeval tekkida trombioht – veri pakseneb ning võivad tekkida trombid südame, aju ja kopsude veresoontes.

Arsti sõnul ei mõelda sellele, et alkoholi kaloraaž on päris suur. «See võib omakorda viia ainevahetushäirete, veresoonte lupjumise või diabeedini. Südant mõjutab ka suur vedelikukoormus, eriti õlle joomisel, mille tõttu võivad tekkida südame väljavenimine või südamepuudulikkus,» rääkis Viigimaa. «Igasugune kogus alkoholi kahjustab ka südamelihast, näiteks osal patsientidest võib kujuneda südamelihase kahjustus ja lihas ei suuda oma funktsiooni täita,» lisas ta.

Tagasi üles