Mis saab edasi hambaravihüvitisest?

Hüvitisega on saadud hambaarsti juurde ka need, kes vahendite puudumisel jätsid seal enne käimata.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Hambaravihüvitise korda hakati muutma, et tuua hambaarsti juurde inimesed, kes raha pärast jätsid sinna varem minemata, ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp tänases saates «Patsiendiminutid».

Varasemad uuringud näitasid, et hambaravi kättesaadavus oli perede jaoks väga erinev. «Jõukamad leibkonnad käisid hambaarsti juures, aga vasemad hambaravile ei kulutanud, kuna see oli nende jaoks liiga kallis,» rääkis Kasekamp.

Algselt jäi avalikkusele mulje, et hüvitist saavad kasutada kõik inimesed oma hambaarsti juures. Täna on vaid 63 protsenti kliinikutest hüvitisesüsteemiga liitunud, ülejäänud kliinikud jätsid haigekassaga lepingu tegemata, sest pakutavad hinnad ei katnud nende töö tegemise kulu.

Kasekampi sõnul on riigi rahalised vahendid piiratud. Tuleb valida, kas tegeleda sellega, et hambaraviteenus oleks kõigile võrdselt kättesaadav iga arsti juures või sellega, et arsti juurde pääsevad need, kes täna sinna ei lähe.

Hambaravihüvitiste tõstmine aitas kõige enam eakaid. «Pensionäridele ette nähtud hüvitis on aastas 85 eurot, mis moodustab nende sissetulekust väga olulise osa,» ütles Kasekamp. Omalt poolt tuleb hüvitise saamiseks neil juurde lisada 15 eurot.

Mõjuanalüüs näitas, et kui aastatel 2015–2016 oli esmane põhjus, miks hambaarsti juures ei käidud, selle kulukus, siis 2018. aastal oli peapõhjuseks, et inimene ei näinud selleks vajadust. See viitab omakorda, et osa inimestest ei pea suutervise hoidmist oluliseks, sest vaevalt kõigi nende hambad päris terved on.

Majanduslikel põhjustel jättis enne hüvitiste tõstmist hambaarsti juurde minemata 46 protsenti, läinud aastal jäi minek raha taha 32 protsenti vastanutest. Hambaravi kulukuse probleemiga tuleks Kasekampi arvates edasi tegeleda.

Kasekampi sõnul soovitab maailma terviseorganisatsioon korraga kasutada vaid ühte piirangut – kas hüvitise piirmäära või omaosalust, mitte mõlemat korraga nagu see meil täna on.

Populaarne

Tagasi üles