Iisraeli perearst: olin läbipõlenud, pidevas mures ja ärevil

Shiri Aviel (vasakul) ja Tal Agami terviseinnovatsiooni konverentsil Tel Avivis, kus õnnestus ajakirjanikul neid ka intervjueerida.

FOTO: Erakogu

Tal Agami on perearst, kelle kliinik asub Iisraeli keskuses Tel Avivi lähedal. Aastate jooksul märkas Agami, et on väsinud ja vajab rohkem vahendeid, et ennast ja oma patsiente aidata.

«Olin hõivatud ja läbipõlenud, pidevas mures ja ärevil. Ühel päeval nägin e-maili, kus pakuti kursust arstidele, mis oli suunatud just minu probleemidele: väideti, et see alandab ärevust, tegeleb stressiga, parandab sidet minu ja patsientide vahel. See oli midagi, mida olin aastaid otsinud,» rääkis perearst. Seal kohtas Agami Shiri Avieli, organisatsioonipsühholoogi, kes oli suurema osa oma elust tegelenud etevõtete efektiivsemaks muutmisega. «Koolitasin juhte, arendasin meeskonnatööd, kuni 2005. aastani, mil kolisin Torontosse Kanadasse, kus tutvusin mindfulnsessiga ehk teadvelolekuga. Sellest ajast olen seda toonud erinevatesse firmadesse: tööstussektorisse, pankadesse, majanduse ning tervisega seotud valdkondadesse. Õpetan, kuidas elada teisiti,» seletas Aviel. 

Kuigi mõtteviis on aastatuhandeid vana, siis alles hiljuti on teaduslik maailm hakanud sellest kasu lõikama. John Kabat Zinn seletas teadvelolekut kui kindlal viisil tähelepanu juhtimist: meelega, käesolevas hetkes ja hinnangutevabalt. 1979. aastal lõi Zinn Massachusettsi ülikoolis esimese teadvelolekul põhineva stressi vähendamise programmi, et ravida krooniliselt haigeid. 

Paar suutis matta viha

Avieli tudeeris teadvelolekut süviti, et praktiseerida seda ka oma patsientidega. «Mul on kiired päevad, kus ravin vanureid ja lapsi. Isegi üks visiit, kus näen, et saan läbi viia muutuse, patsientidega hingata ja seletada neile teadveloleku põhimõtteid, on minu jaoks suur asi. Iga visiidiga näen progressi. See mõjub tervele perele. Näen, et inimesed on rahulikumad ja rohkem käesolevas hetkes,» sõnas perearst.

Aviel õpetab nii riiklikes kliinikutes kui maapiirkondades apteekreid, juhatajaid, juhtkonda, arste, õdesid. Teadvelolek muudab tema sõnul atmosfääri ja vähendab organisatsioonis olevaid mürgiseid tegureid nagu stress, läbipõlemine, depressioon, ärevus, kiusamine. Hingamise, aja maha võtmise ja käesolevasse hetkesse tulemise õppimine võimaldab paremat suhtlust nii töötajate kui patsientide vahel – üksteisega hakatakse rääkima, kuid teisel viisil. «Paraneb nii üksteise kuulamine kui rääkimise viis. Aktepteerime üksteist, vigade tegemine on lubatud,» seletab Agami.

Organisatsioonid ja tervishoiusüsteem vajab kohalolekut, arvab Agami. «See on lihtne meetod, mida on võimalik mõne kohtumisega õppida, kuid saab kasutada aastate jooksul,» arvas perearst. «Elame maailmas, kus on palju ärevust. Ärkame vara ja jõuame hilja koju. Mindfulness keskendub heaolule ja elukvaliteedi parandamisele. Näen oma patsientide muutumist: neil on rohkem aega pere jaoks, nende suhtlus on paranenud, nad keskenduvad asjadele, mis parandavad elukvaliteeti. Saame nendega rääkida ärevusest ja stressist, nad on rohkem lõdvestunud ja vestluses avatud,» seletab Agami. «Meil on pidevalt peas palju mõtteid, ideesid. Pärast praktiseerimist oled rahulikum, sul on vähem mõtteid. Minu juures käis paar, kus abikaasa oli väga vihane ja kannatamatu. Ta hakkas teadvelolekut praktiseerima ning juba pärast kahte, kolme nädalat tõusis ta öösel üles, et oma last toita. Samal ajal praktiseeris ta kohalolekut. Beebi oli õnnelik, naine oli õnnelik, samuti minu patsient. Ta sai ka magada. Mõned minutid järjekindlat praktikat muudab palju,» sõnas Agami. 

Päevas aega 70 000 mõtteks?

Avieli rõhutab aga, et teadveloleku filosoofia ja harjutuste õppimine ei ole midagi, mida inimestele peale suruda. «Inimeste sundimine on viga. Kõik minu kursused on vabatahtlikud. Kui inimestel ei ole aega, nad ei taha, pole sellest midagi. Võib olla hiljem,» sõnas ta. Selline suhtumine töötab Avieli sõnul palju paremini, sest inimesed ei ole tema suhtes umbusaldavad. «Kui inimesed ütlevad, et neil ei ole aega, siis tsiteerin alati John Kabat Zinni, kes ütles, et meil ei ole aega ringi jooksmiseks ja oma elu raiskamiseks sellele, et mõelda 70 000 mõtet päevas. Ta mõtles sellega, et meil ei ole aega vastupidiseks. Kui mõtleme lääne inimestele, siis me netflixime ennast surnuks. Me oleme vähemalt poolt tundi päevas Facebookis. Meil on palju aega, aga raiskame seda valedele asjadele,» sõnas Aviel. Tema sõnul ei ole aeg probleem ning vajame vahel vaid 5-10 minutit päevas. 

Aviel soovitab teadveloleku praktiseerimiseks teha lihtsat harjutust nimega STOP. See on autopiloodilt maha tulemine ning mõjub taaskäivitusena kehale, sobib pingete maandamiseks ja praegusesse hetke tulemiseks.

«Mäletan, et kasutasin seda meetodit ja märkasin asju, mida ma varem ei olnud märganud. Sõitsin autoga ja äkki märkasin ilusat puud. Olin sama teed sõitnud juba seitse aastat ja imestasin, kuidas ma ei olnud seda varem näinud,» rääkis Agami. Lihtsalt peatu, ole tähelepanelik ja teadvusta. «Ainuke asi on järjekindel praktiseerimine. Nagu jõusaaliski, tuleb aju lihaseid tugevdada. Muutused toimuvad tänu neuroplastilisusele ehk aju võimele õppida ja muutuda,» seletas arst. Enesedistsipliin on peamine põhjus, miks inimesed ei suuda teadveloleku harjutamisega järjekindlad olla. Agami praktiseerib igal hommikul tund teadvelolevat liikumist. Oleneb visiidist, kuid vähemalt paar korda päevas räägib Agami teadveloleku jõust oma patsientidega. «Nad on huvitatud, sest see tuleb vajadusest. Paljud on suures stressis, mis tuleb pidevalt mitme asjaga hõivatusest,» rääkis perearst.

Avieli sõnul on olemas formaalne kui ka mitteformaalne teadveloleku praktika. «Formaalne on istumine ja mediteerimine. Mitteformaalset teadvelolekut toomist käesolevasse hetkesse saan praktiseerida, kui räägin inimestega, kõnnin või sõidan autoga. Sealjuures toon kogu aeg oma teadveloleku tagasi praegusesse hetke,» rääkis Aviel. Kõige kuulsamad teadveloleku õpetajad ütlevadki, et tegelik meditatsioon on elu, rääkis ta. «See, mida oma eluga teed, kuidas inimestega räägid, kuidas sööd või inimesi vaatad, on tegelik praktika,» sõnas Aviel. 

STOP harjutus pingete maandamiseks: 

S – (Stop) Lõpeta hetkeks see, mida sa tegid. 

T – (Take a breath.) Hinga sügavalt.

O – (Observe) Vaata, mis praegu sinu ümber toimub. Kuula hääli, tunne, kuidas jalad puudutavad maad või tagumik istub tooli. Märka oma tundeid või mõtted. Tule tagasi praegusesse hetke.

P – (Proceed) Jätka oma tegevustega.

Populaarne

Tagasi üles