Levinud põhjused, miks muutuvad juuksed varakult halliks

Juuksed võivad muutuda halliks toitainetepuuduse või suitsetamise tagajärjel.

FOTO: Shutterstock

Inimese keha läbib elu jooksul palju muutusi ning üheks neist on see, et juuksed võivad muutuda halliks või valgeks. Enamasti juhtub see hilisemas eas, kuid teadlaste sõnul võivad juuksed äkitselt halliks muutuda igas vanuses.

Inimkehal on miljoneid karvanääpse, millel on melaniini sisaldavad pigmendirakud. Pigmendirakud määravad ära inimese juuksevärvi. Aja jooksul jääb neid rakke vähemaks, inimese juuksetoon hääbub ning võivad tekkida hallid juuksed.

Levinud eksiarvamus on, et stressi tagajärjel muutuvad juuksed halliks, tegelikult ei vasta see tõele. Kui karvanääpsust on juba juuksekarv kasvanud, ei muuda see enam värvi – pruunist karvast ei saa üleöö halli karva. Stressi tagajärjel võib aga tekkida seisund, mil inimesel langeb välja kolm korda rohkem juukseid kui tavaliselt. Need küll kasvavad tagasi, kuid stressis inimesel tekib üldjuhul juuste kaotamisega veel rohkem stressi, seega taastumine võib võtta aega.

Enamikul juhtudel on hallid juuksed vanusega kaasnev nähtus, mille üle ei pea muret tundma. Kui aga hallid juuksed hakkavad kasvama noores eas või väga järsku, võib see olla märk toitainetepuudusest või terviseprobleemist. 2015. aastal korraldatud uuringu tulemustest on selgunud, et D-vitamiini, B12-vitamiini ja vase puudus võivad põhjustada pigmendirakkude vähenemist. See tähendab, et juuksevärvi muutus on ajutine ning pigmendirakud taastuvad, kui keha saab taas piisavas koguses toitaineid ja vitamiine.

Juuksed võivad muutuda halliks oksüdatiivse stressi tagajärjel. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui inimene ei saa toidust piisavalt antioksüdante, mida leidub peamiselt marjades ning puu-ja juurviljades, ning organismis leiduvad vabad radikaalid tekitavad liiga palju rakukahjustusi. Selle tagajärjel kiireneb vananemine ning suureneb mitme kroonilise haiguse risk.

Samuti on kindlaks tehtud, et suitsetajatel hakkavad hallid juuksed 2,5 korda suurema tõenäosusega enneaegselt kasvama. 2013. aastal korraldatud Itaalia teadlaste uuringust selgus, et suitsetamine kahjustab keharakke, sealhulgas pigmendirakke. Suitsetamine kiirendab samuti vananemisega seotud protsesse ning suurendab oluliselt mitme haiguse riski.

Ka juuksehooldustooted, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale – näiteks vesinikperoksiidi – kahjustavad juukseid, nahka ja karvanääpse. Pleegitajad, šampoonid ja paljud juuksevärvid sisaldavad aineid, mille tagajärjel väheneb karvanääpsudes melaniini sisaldus ning hakkavad kasvama hallid juuksed.

Tagasi üles