Ortodont selgitab, miks tuleb ära tõmmatud hambad kiiresti asendada

Pärast hammaste väljatõmbamist võib teiste hammaste asend tühja koha tõttu muutuda. Enamasti läheb selleks aastaid, kuid muutus võib toimuda ka kuudega. Foto: Kristiina Viltsin

Koostöös erinevate spetsialistidega on tänapäevane ortodontia võimeline parandama kõiksuguseid hambumuse probleeme ja lõualuu anomaaliaid – seda igas vanuses.

Ortodontiline ravi breketite, erinevate aparaatide või peaaegu nähtamatute kapedega on kiirelt arenenud ning nii arstide kui patsientide nõudmised ravitulemusele on kõrged. Tallinna Hambapolikliinku ja Merimetsa Hambakliiniku ortodont Kristiina Viltsin on oma erialal töötanud 20 aastat ning selle aja jooksul on muutused pidevad ja järjel püsimiseks tuleb pidevalt juurde õppida.

«Ravi saab teha igas vanuses, kui on piisavalt hambaid ja need ei loksu liiga palju,» tõdes Viltsin. Küll aga tuleb arvestada, et lõualuude kasvu saab mõjutada, kui need veel arenevad. Laste puhul on võimalik kasvuspurti ära kasutada ja tulevikus pole tõenäoliselt vaja kirurgiliselt sekkuda. Täiskasvanutel tehakse raskete lõualuude valeasendite puhul operatsiooniga suu sees sisselõiked, lõhestatakse luu ja pikendatakse või lühendatakse seda. Mingit nähtavat armi sellest ei jää. Ortodont rõhutab, et saavutatud ravitulemusi tuleb hoida, enamasti ei taha need niisama lihtsalt püsida. Lapsepõlves tehtud ravi puhul on mõnikord vaja seda täiskasvanueas korrata, sest liiga vara on loobutud järelravist ehk reteineritest või ei ole patsient neid korralikult kandnud.

Vahel tuleb ette ka hilist lõualuu kasvu, nii et vaatamata teismeeas tehtud ravile kasvab näiteks alalõug ülalõuast mööda. See on geneetiliselt määratud kasv, mida ei saa kontrollida. Seda esineb vähestel patsientidel. «Enamus ortodontilisest ravist on seotud siiski hammaste vale asendiga: ruumipuudusega või vajadusega nihutada hambaid ning mõõduka raskusega hambumuse probleemidega,» märkis Viltsin.

Kas väljatõmmatud hambad peaks ilmtingimata asendama?

Püsivalt saab hambaid asendada pärast 18. eluaastat. «Kui lapsel on jäävhammas täieliku lagunemise tõttu ära kukkunud, siis sageli oleks vaja seda kohta hoida, kuni kõik jäävhambad on suus. Täiskasvanute puhul, mida kiiremini tühi koht asendatakse, seda parem – siis ei teki nii suuri muutusi hambakaartes,» rääkis ortodont Kristiina Viltsin.

Kui hamba väljatõmbamisest on möödunud aastaid, kalduvad kõrvalhambad oma asukohast, sest neil puudub tugi. See tähendab, et samasugusel kujul sinna asendushambad ei mahu. Samuti kui puudub vastashammas, võib ülemine hammas vajuda, sest sellel ei ole kuskile toetuda. Lisaks lükkavad lõikuvad tarkusehambad vahet kokku. «Täiskasvanute puhul ongi tarkusehambad mõnikord probleemiks ja need oleks soovitav juba enne 20. eluaastat eemaldada, kui on näha nende valeasendid,» sõnas ortodont.

Implantaat on hamba asendamiseks kaasaegsem võimalus, mis ei vaja tervete hammaste lihvimist. «Varem kasutati sageli metallist ja keraamikast valmistatud sildproteese, kuid selleks tuli lihvida kõrvalhambaid, et uued hambad saaks piisava toe. Implantaat pannakse aga kruvina luu sisse ja see moodustab seal eraldiseisva üksuse.»

Kindlasti peab patsient teadma, et ka implantaat vajab hooldust nagu oma hambadki. «Selle tagant on vaja niiditada ja kasutada vaheharjasid, kuna implantaat korjab oma kuju tõttu servadesse baktereid. Kui implantaadi ümbrusesse põletikku ei teki, võib protees olla eluaegne. Kui tekib aga suur põletik ja kruvi hakkab liikuma, siis see käitub nagu tavaline hammas ja tuleb eemaldada,» märkis ortodont.

Lapse hambumust tuleb õigel ajal kontrollida 

Ortodondi sõnul võiks esimese panoraamröntgeni teha lapsele 7-8aastaselt. «Hammaste valeasendite probleeme saab ära hoida sellega, kui piimahambad õigel ajal eemaldada. Et jäävhammas saaks õige suuna ja lõikumise aja hambaritta tulekuks. Võimalik, et meie tänapäeva toit on pehmem ja lapsed närivad vähem kõvemat toitu ja tihti jäävad piimahambad liiga kauaks suhu. Hambumuse probleemid on seotud nii pärilikkuse kui ka keskkonna mõjudega. Keskkonna mõjudest olulisemad on krooniline läbi suu hingamine, keele valeasendid, rühihäired, pikaaegne ninahingamise takistus ja kahjulikud harjumused nagu pöidla või huule imemine.»

Osadel juhtudel on aga varajane ravi väga vajalik, mõnikord tuleb aga tegutsemisega oodata, kuna nii patsiendi kui arsti huvides on ravi teha võimalikult lühikest aega ja korraga. Parim aeg ortodontiliseks raviks on tüdrukutel kiire kasvuspurdi ajal 10-12 aastaselt ja poistel 11-14 aastaselt. Poistel võib hiline kasv kesta kuni sõjaväkke minemiseni. Tüdrukud lõpetavad täielikult kasvamise 16-17-aastasena.

Isegi, kui patsiendil endal ei ole motivatsiooni ortodontiliseks raviks, võib ta sattuda ortodondi juurde mõne teise spetsialisti juurest. «On väga tõenäoline, et kui täiskasvanul on mingi tõsine hambumuse probleem, on tekkinud hammaskonnas ka teised muutused. Valest asendist võib tekkida ülemäärast hammaste kulumist, kaariest, hambad on puseriti ja neid on raske puhastada, hambakivi loob võimalused igemeprobleemide tekkeks, hambad on lagunenud, või on mõned hambad kaotatud. Vahel on tekkinud ka liigeseprobleeme,» kirjeldas Viltsin. Selline ravi toimubki erinevate spetsialistide koostöös.

«Kui inimene ise märkab täiskasvanuna, et hammastel on mingi esteetikahäire, siis on ta samuti väga oodatud ja ei pea muretsema, et oleks liiga hilja. Ravi pikkus ei erine laste ravist ja kestab sarnaselt 18-24 kuud,» kinnitas ortodont.

Uued lahendused võimaldavad diskreetsust

Uuenduslikuks hambumuse korrigeerimise viisiks võib pidada kapesid. Nendega on kaetud mõlemad hambakaared, need on läbipaistvad ja praktiliselt märkamatud. Võrreldes breketitega on see ravi oluliselt kallim, sest raviks tellitakse individuaalsed kaped ja need on ortodondi käe all digitaalselt ja täpselt planeeritud.

«Ühe patsiendi jaoks võib olla vajalik tellida 50-60 kapet, lihtsamatel juhtudel vähem, ja iga 10-14 päeva tagant tuleb võtta kasutusele uus. Kuskil 60 protsenti ravidest saab teha kapedega,» nentis Viltsin.

Kapedest veel moodsam variant on individuaalsed breketid. Neid saab luua ja tellida spetsiaalse arvutiprogrammiga. «Nende puhul on ravi viidud sinna tasemele, et patsient näeb ravitulemust läbi arvutiekraani. Ortodont saab selles protsessis ise osaleda ja arvutiga digitaalselt hambad paika panna. See annab võimaluse ka patsiendile visualiseerida, milline ravitulemus võiks välja näha. Nii saab etteplaneeritud ja täpse raviga vähendada ka ravi pikkust.»