Teadlased selgitasid välja, mis on parim viis loengutes märkmete tegemiseks

Käsitsi märkmete tegemine aitab informatsiooni paremini talletada.

FOTO: Shutterstock

Süle- ja tahvelarvutid on tänapäeval järjest kergemad ning mugavamad kaasas kanda ning seetõttu on tudengid hakanud loengutes järjest vähem käsitsi konspekteerima. Teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, kuidas mõjutab käsitsi ja elektrooniliselt märkmete tegemine tudengite teadmisi.

Sülearvutites konspekteerimine on küll hõlpsam ja kiirem, kuid see vähendab oluliselt tudengite keskendumisvõimet. Suur osa tudengitest kasutab loengute ajal sotsiaalmeediakanaleid, et suhelda ja uudiseid lugeda.

Princetoni ja California Ülikoolide teadlased korraldasid katse, et selgitada välja, mis moel märkmete tegemine aitab kõige paremini infot mällu talletada. Selleks jaotati uuringus osalenud tudengid kahte rühma – üks rühm tegi märkmeid elektrooniliselt ning teine käsitsi. Tudengitel paluti teha märkmeid lühikeste loengute vältel ning hiljem kontrolliti nende teadmisi. Selgus, et faktiteadmiste poolest said mõlemad rühmad võrdselt hästi hakkama, kuid kui tudengitel paluti oma teadmisi kuidagi rakendada või info kohta järeldusi teha, said käsitsi märkmeid teinud tudengid märksa paremini hakkama.

Arvutis konspekteerimine on kiirem ning seetõttu jõuavad tudengid märksa rohkem informatsioon kirja panna. Teadlased leidsid, et elektrooniliselt märkmeid tegevad tudengid panid sageli kuuldu sõna-sõnalt kirja. Käsitsi märkmeid teinud tudengid seevastu olid sunnitud kuuldud teavet enne kirja panemist hindama – eristada tuli kõige olulisem osa, sest kõike ei jõuta kirja panna. Sel moel info kategoriseerimine suurendab tõenäosust, et info meelde jääb, sest see on lisaks kuulmisele juba korra läbi töödeldud. See tähendab, et käsitsi märkmete tegemine aitab tudengitel paremini infot talletada

Populaarne

Tagasi üles