Mida teha üleliigse ravimiga?

Closeup pink-white and blue-white antibiotics capsule pills in blister pack. Antimicrobial drug resistance. Pharmaceutical industry. Global healthcare. Pharmacy background. Amoxicillin capsule pills.

FOTO: Artinun Prekmoung/PantherMedia / Artinun Prekmoung

Ülemaailmsel antibiootikumide teadliku kasutamise nädalal kutsub terviseamet inimesi üles vastutustundlikkusele antibiootikumide tarvitamisel, sest ravimite vale kasutamise tagajärjel võivad bakterid tulevikus antibiootikumiravile enam mitte alluda.

Bakterite allumatust antibiootikumiravile kutsutakse antimikroobseks resistentsuseks ning seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele.

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova peab Eesti puhul positiivseks, et antibiootikume saab ravimina kasutada vaid arstiretsepti alusel. «Meie probleem seisneb pigem selles, et arsti kirjutatud ravimite kogus jääb mõnikord lõpuni võtmata,» ütles Tomasova, kelle sõnade kohaselt võivad antibiootikumikuuri enneaegse lõpetamise korral kahjulikud bakterid endiselt kehas edasi elada ja paljuneda. «Lisaks võib selline tegevus viia resistentsete bakterite tekkeni, sest allesjäänud bakterid võivad omandada ravimi suhtes immuunsuse.»

Ka esineb olukordi, kus aegunud või üleliigsena seismajäänud antibiootikum visatakse olmeprügi hulka või lastakse koos heitveega loodusesse. Kuna aga keskkonda sattunud antibiootikum puutub seal kokku erinevate bakteritega, võib ta hävitada need bakterid, millel on looduse aineringes ülitähtis osa. Samuti võib valesti utiliseeritud ravimi ja bakteri koosmõjul sündida antibiootikumi suhtes resistentseid baktereid, mis hiljem oma suurenenud vastupanuvõime tõttu võivad tekitada probleeme nii inimeste kui ka loomade tervisele. «Üleliigsed ja aegunud ravimid tuleb viia apteeki, kus need tasuta vastu võetakse. Niimoodi aitame säilitada puhast loodust ja vältida antibiootikumidele resistentsete bakterite teket,» ütles Tomasova.

Kuna lisaks inimmeditsiinis kasutatavatele antibiootikumidele on oluline antimikroobse resistentsuse tekkimist ja levikut vältida ka loomakasvatussektoris, töötasid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ning Maailma Loomaterviseorganisatsioon (OIE) 2015. aastal välja ülemaailmse antimikroobse resistentsuse vähendamise tegevuskava, mis hõlmab nii meditsiini, veterinaariat, põllumajandust, loomakasvatust kui ka keskkonda.

Populaarne

Tagasi üles