Teadlased tuvastasid olulise teguri, mis toob kaasa viljatust

Teadlased järeldasid, et paarid, kes vajavad viljatusravi, kipuvad olema vähem aktiivsed ja istuvama elustiiliga kui normaalse viljakusega isikud.

FOTO: Shutterstock

Nii naisel kui ka mehel on raseduse õnnestumisel oma roll. Siiani on vähe uuritud elustiilitegureid, mis võivad mõjutada paari viljakust.

Tartu ülikooli teadlane Siret Läänelaid uuris koos kolleegidega Rootsist ja Hispaaniast, kuidas mõjub füüsiline aktiivsus ja istuv elustiil viljatusravi tulemustele. Teadlased vaatasid 128 inimest ehk 64 viljatut paari. Nende liikuvust ja passiivselt veedetud aega mõõdeti seitsmel järjestikusel päeval sammulugeri ja küsimustikega. Seejärel vaadeldi aktiivsuse seost viljatusega ning viljatusravi tulemustega.

Üldiselt nähti, et viljatusravi läbivad inimesed olid väheaktiivsed. Naised liikusid keskmiselt 173 minutit päevas ja mehed 170 minutit päevas. Võrdluseks toodi Rootsi elanikkonnast võetud kontrollgrupp, kus naiste keskmine päevane aktiivsus oli 456 minutit päevas ja meestel 376 minutit. Lisaks veetsid viljatusravi vajavad patsiendid rohkem aega istudes: naised keskmiselt 683 minutit päevas ja mehed 709 minutit päevas. Kontrollgrupi naised istusid päevas 486 ja mehed 497 minutit.

Võrreldes viljatuid paare, olid viljatusravi invasiivsemaid protseduure vajavad paarid füüsiliselt vähem aktiivsed kui need, kes vajasid rasestumisel vähem abi. Füüsiline aktiivsus ja istudes veedetud aeg ei mõjutanud aga viljatusravi protseduuride õnnestumist.

Edendab kehakeemiat

Teadlased järeldasid, et paarid, kes vajavad viljatusravi, kipuvad olema vähem aktiivsed ja istuvama elustiiliga kui normaalse viljakusega isikud.

Uuringu üks autoritest Siret Läänelaid sõnas, et füüsilise aktiivsuse mõju võib olla nii lühiajaline kui ka pikaajaline. «Seega on tõesti nii, et füüsiline aktiivsus võib mõjutada viljakust terve reproduktiivea, kuid loomulikult tuleb võtta arvesse ka vanust, sest selle mõju viljakusele on suur. Samuti võib füüsiline aktiivsus mõjutada ka paaride viljakust vahetult enne rasestumist,» nentis Läänelaid. Kindlamaid soovitusi teadlane füüsilise aktiivsuse osas pereplaneerimise eesmärgil anda ei saa, sest teadusuuringud selles valdkonnas ei ole veel piisavalt tehtud.

Varasemates uurimustes on võrreldud erineva füüsilise aktiivsuse tasemega viljatusravi läbinud naisi ning on leitud, et aktiivsematel naistel on suurem tõenäosus rasestuda ning suurem tõenäosus lapse sünniks, rääkis Läänelaid. «Näiteks mõõdukas füüsiline aktiivsus võib mõjutada naiste hüpotaalamuse ja ajuripatsi tööd, ergutades munasarju tootma naissuguhormoone, näiteks östrogeeni, mis on vajalik ovulatsiooni toimumiseks,» tõi ta välja. Samuti on leitud, et naissportlastel, kellel on füüsiline aktiivsus väga kõrge, toimuvad hormonaalsed muutused ning see võib nende viljakusele negatiivselt mõjuda. «Eestis läbi viidud, veel avaldamata uurimistöö tulemustest selgus, et füüsiliselt aktiivsematel viljatutel naistel saadakse hormonaalse stimulatsiooni tulemusel rohkem munarakke ning seega ka embrüoid kui vähem aktiivsematel naistel, mis tähendab, et füüsiline aktiivsus võib positiivselt mõjutada viljatusravi tulemuslikkust,» seletas ta.

Kvaliteetsem sperma

Teadustöödest on selgunud, et keskmise füüsilise aktiivsusega meestel on parem spermakvaliteet, võrreldes väga madala või väga kõrge aktiivsusega meestega, ning neil on suurem tõenäosus saada tulevikus isaks. Füüsiline aktiivsus võib Läänelaidi sõnul mõjutada paaride rasestumise võimalusi tänu võimele reguleerida organismis energia tasakaalu ja mõjutada kehamassi indeksit, ehk väga ülekaalulistel ja alakaalulistel inimestel on rohkem probleeme viljakusega ning lapse saamisega. Näiteks ülekaalulistel meestel võib sperma hulk olla väiksem, võrreldes normaalkaalus olevate meestega. «Samuti suurendab mõõdukas füüsiline aktiivsus antioksüdantsete ensüümide avaldumist kogu kehas, ehk paraneb ainevahetus organismis ning see võib mõjutada paaride viljakust ja viljatusravi tulemuslikust,» seletas Läänelaid.

Lisaks füüsilisele aktiivsusele võib paaride viljakust mõjutada ka toitumine, alkoholi ja kofeiini tarvitamine. «On leitud, et toidud, mis sisaldavad palju küllastumata rasvhappeid, täisteraviljatooteid, köögivilju ja kala, võivad parandada nii naiste kui ka meeste viljakust. Samas alkoholi, kofeiini, küllastunud rasvahapete ja suhkru liigtarbimist on seostatud naiste ja meeste kehvema viljakusega,» sõnas Läänelaid. Millal tervislikumate elustiilidega alustada, ei saa tema sõnul üheselt vastata, sest vastavad teadusuuringud puuduvad.

Mõjutab ka toit ja jook

Elustiilifaktoreid uurivates teadustöödes on uuritud ka stressi seost viljatusravi tulemuslikkusega. Uurimistöödest selgub, et viljatusravi võib olla naistele ja meestele psühholoogiliselt ja emotsionaalselt stressirikas ning mõjutada negatiivselt ravi tulemuslikkust. «Näiteks on leitud, et kehavälist viljastamist (IVF) läbivatel naistel esineb kõrgem ärevuse ja depressiooni tase, võrreldes loomulikul teel rasestunud naistega. Samuti on leitud, et IVF-patsientidel võivad stressiga seotud hormoonid adrenaliin/norepinefriin ja kortisool mõjutada negatiivselt embrüo pesastumist emakasse,» seletas Läänelaid.

Läänelaidi sõnul on oluline teada, et viljakust mõjutab mõlema, nii mehe kui ka naise tervislik seisund: näiteks, suguelundite funktsioneerimine, hormonaalne süsteem, elustiil ja keskkond. Seega mõjutavad paari võimet last saada nii füüsiline aktiivsus, istuv eluviis, toitumine, alkoholi ja kofeiini tarvitamine, stressi tase kui ka keskkonna temperatuur, saastatus või elukoht.

Meestel soovitatakse viljakuse hoidmiseks:

  • olla mõõdukalt füüsiliselt aktiivne: iga päev vähemalt 30 minutit mõõdukat füüsilist aktiivsust;
  • süüa tervislikult: tarbida rohkem küllastumata rasvhappeid, täisteraviljatooteid, köögivilju ja kala, vähem süüa rasvaseid, soolaseid ja väga magusaid tooteid;
  • tarbida mõõdukalt või üldse mitte juua alkoholi ja kofeiini sisaldavaid tooteid;
  • suitsetada vähem või üldse mitte;
  • liigse stressi korral vähendada selle taset.

Kuidas olla mõõdukalt aktiivne?

Mõõdukas kehaline aktiivsus on näiteks kiirkõnd, rahulik ujumine, rahulik rattasõit, matkamine. Mõõduka intensiivsusega kehalised tegevused tõstavad südame löögisagedust, inimesel tekib soojatunne ja sageneb hingamine. Selline tegevus tõstab keha ainevahetust kolm kuni kuus korda võrreldes puhkeoleku tasemega.

Kehaliselt mitteaktiivsete inimeste jaoks võib mõõdukas kehaline intensiivsus olla näiteks tempokas kõnd. Aktiivsem ja paremas kehalises vormis inimene võib sellise koormuse saada kiiremast kõnnist või kergest sörkjooksust.

Populaarne

Tagasi üles