Millega jäävad intelligentsed inimesed hätta

Intelligentsed inimesed jätavad sageli teised olulised oskused kahe silma vahele. Foto: Shutterstock

Intellekt on edu saavutamisel oluline omadus, kuid intelligentsed inimesed kipuvad teisi pea sama olulisi omadusi alahindama ning saboteerivad seeläbi iseenda edu. Teadlased reastasid neli harjumust, millega targad inimesed endale liiga teevad.

Intelligentsed inimesed on üldjuhul oma intellektist teadlikud ning sageli peavad nad seda kogu edu aluseks. See tähendab, et nad ei pruugi pöörata piisavalt tähelepanu teistele olulistele oskustele, nagu suhtlemisoskus, empaatiavõime ja diplomaatia, milleta on raske kollektiivis hästi hakkama saada. Lisaks on intelligentsetel inimestel oht jätta unarusse tähendusrikaste suhete loomine ja arendamine, sest nende fookus on mujal. See aga võib mõjuda negatiivselt nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, sest tähendusrikkad suhted tööl ja eraelus mõjutavad oluliselt inimeste elu kvaliteeti.

Kalduvus pidada intellekti kõige olulisemaks omaduseks ei ole juhuslik – inimesed kipuvad oma tugevusi subjektiivselt üle tähtsustama ning ei pea omadusi, mis ei ole neile loomupäraselt lihtsad, eriti tähtsaks.

Paljudel keskmisest intelligentsematel inimestel on raske töötada meeskonnas, sest nad eeldavad meeskonnaliikmetelt samaväärset võimekust ja töötempot ning kipuvad selle puudumisel ärrituma. Neil on raske ülesandeid laiali jaotada, sest nad on sageli kindlad, et tuleksid ülesannetega ise kõige paremini toime. Sellest võib välja kujuneda üleolev suhtumine teistesse inimestesse, mis pärsib samuti edasiviivat ja edukat suhtlust kollektiivis. Üleoleva suhtumisega inimene ei suuda näha teiste inimeste tugevusi ning selline suhtumine pärsib teiste inimeste arengut. Negatiivne suhtumine teistesse inimestesse takistab sageli edukat koostööd rohkem kui erinevused intellektis.

Intelligentsete inimeste enesehinnang on sageli liiga tugevalt seotud nende intellektiga ning see hoiab neid elus tagasi ning takistab uute asjade proovimist. Kui inimene ei ole milleski loomupäraselt andekas või hea, võib see mõjuda tema enesehinnangule laastavalt. See tähendab, et inimene võib vältida uute oskuste arendamist ning jääda kinni oma mugavustsooni, et vältida läbikukkumisi. Lisaks võivad nad vältida endast andekamate või targemate inimeste seltskonda, sest nad eeldavad, et neisse suhtutakse sarnase üleolevusega nagu nemad ise suhtuvad endast vähem intelligentsetesse inimestesse. Üllataval kombel on intelligentsetel inimestel sageli väga raske taluda kriitikat. See võib takistada neil loomast kasulikke kontakte ja pärsib isiklikku arengut.

Kõige levinum viis, kuidas intelligentsed inimesed iseenda elu raskeks teevad, on ülemõtlemine. Neil on komme ka lihtsaid küsimusi ja probleeme liiga sügavalt analüüsida ning sageli kulutavad nad sellele ebaproportsionaalselt palju aega. Selleks, et lihtsatest olukordadest ei kujuneks keerulised ja stressi tekitavad mõistatused, on oluline osata astuda paar sammu tagasi, küsida nõu või aktsepteerida, et alati ei ole võimalik olla kindel, mis on parim viis probleemi lahendamiseks. Osalt on ülemõtlemise taga hirm teha vigu ning soov vältida läbikukkumisi, kuid oluline on mõista, et ka vigadest õppimine on areng.