Kas populaarne paast aitab vabaneda magamisraskustest ja sõltuvusest?

Tiiu Liebert
, TTÜ emeriitdotsent
Copy
Dopamiinipaastu tagajärjel peaks aju olema häälestatud rõõmu tundma vähemast ja see peaks soodustama mõnutunnet tekitavast sõltuvusest vabanemist.
Dopamiinipaastu tagajärjel peaks aju olema häälestatud rõõmu tundma vähemast ja see peaks soodustama mõnutunnet tekitavast sõltuvusest vabanemist. Foto: Csaba Deli/PantherMedia / Csaba Deli

Pidev dopamiiniretseptorite stimuleerimine eluhüvedega viib selleni, et nende tundlikkus väheneb ja vajatakse üha suuremaid doose, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Tänapäeva kiire elutempo kurnab aju ja seepärast otsitakse võimalusi ajule puhkuse andmiseks. Juba mitmeid aastaid on räägitud ja katsetatud sotsiaalmeedia paastu ehk somepaastu. See on loobumine säärastest teenustest, mida pakuvad Facebook, Instagram, Twitter ja Snapchat. Liiga palju sotsiaalmeediat põhjustab väsimust, ärritust, magamisraskusi ja halvenenud keskendumisvõimet. Uuringuid, kuidas paast mõjub, on vähe. Ühendkuningriigis tehtud uuringu kohaselt väitis umbes 40 protsenti somepaastu kasutajatest, et paast segas nende igapäevaelu.

Nüüd on aga on esile tõusnud uus paast – dopamiinipaast, mida populariseerib San Francisco psühhiaatriaprofessor Cameron Sepah. Tema arvates võimaldab see meie ajul taastuda, kui loobutakse tegevustest, mis kutsuvad esile dopamiini tugeva koguse. Ilma selliste pausideta muutub meie kemikaalide tase kõrgeks, nii et tunneme vajadust sama meeldiva efekti saavutamiseks otsida üha suuremaid stimulatsiooniannuseid. Pidev dopamiiniretseptorite stimuleerimine viib ka selleni, et nende tundlikkus väheneb ja vajatakse üha suuremaid dopamiini doose. Meedias peetakse dopamiini sageli naudingu peamiseks kemikaaliks ja see paistab olevat ka dopamiinipaastu looja arvamus. Tegelikult on dopamiin hoopis motiveeriv kemikaal. Dopamiinipaastu eesmärgiks on puhastada meel ja keha kõigist meelelahutuse ja naudingu liigtarbimisest põhjustatud ebameeldivustest. Sepah soovitab dopaiinipaastu kasutada siis, kui mõni harjumus segab igapäevaelu, tööd või õppimist. Selleks võivad olla mitmed sõltuvused, näiteks söömis-, neti-, hasartmängu-, pornovaatamise ja isegi kohvisõltuvus.

Dopamiinipaastu ajal on keelatud tegevusi rohkem kui lubatuid. Keelatud on süüa, juua kohvi ning alkoholi, seksida, suitsetada, tarbida ravimeid, kasutada internetti, arvutit, rääkida sõprade ja lähedastega ning isegi lugeda. Lubatud on aga juua vett, jalutada, kirjutada ja mediteerida. Paast kestab ühe päeva – ärkamisest magama jäämiseni – ja seda ületada ei soovitata. Paast peaks olema nii tõhus, et ei soovitata paastuda rohkem kui paar päeva aastas.

Professor Sepah ei soovita paastu ajal loobuda sotsiaalsetest kontaktidest, pigem just teistega rääkida ja sidemeid luua. Kuid Silicon Valleys on dopamiini paast võtnud hoopis rangema ilme ja viinud selle äärmustesse. Dopamiinipaastu pupulaarsus ei ole üllatav Ränioru noorte edukate ettevõtjate seas, kuna viimastel aastatel on paljud edukad omaks võtnud askeetlikud kombeid.

On vähe uuritud, kuidas dopamiinipaast mõjutab tegelikult aju dopamiini taset. Arvatakse, et tähtis on see, et dopamiinipaast treenib inimest, et tal oleks suurem kontroll oma käitumise üle. Eksperdid nõustuvad, et enesekontrolli parandamine on tervisele kasulik.

Eesti ei ole Räniorg, kuid ka meil on küllalt palju sõltuvustega inimesi. Võibolla aitab dopamiinipaast neist vabaneda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles