Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Laboriarst kommenteerib: kas Eesti mees saab ilma arstita hakkama?

Copy
Foto: Shutterstock

Novembrikuu on pühendatud meeste tervisele, mistõttu uurisime Ülemiste Tervisemaja SYNLABi arstilt dr Jüri Laasikult, kas arstil käimist on võimalik vereanalüüside andmisega minimaliseerida või üldse vahele jätta.

Paljud mehed pelgavad arsti juures käimist. Kas vereproov võiks mingites olukordades asendada näiteks meestearsti juures käimist?

Kõigepealt ütlen küsimuse esimese osa kohta, et mehed ei karda arsti juurde minna. Nad on pigem seisukohal, et kui ma haige ei ole, mis ma sinna siis lähen. Üks Ameerika professor on öelnud – need ajad, kui mees tuli seltskonda ja ütles, et teate ma olen 50-aastane ja käisin täna esimest korda arsti juures, ei ole enam moes. See ei ole enam cool! See pole asi millega edvistada. Üks õige mees peaks endale juba kolmekümneselt leidma arsti, keda ta usaldab. Olgu selleks siis pere- või meestearst, ükskõik. Leidke endale arst, keda te kuulate ja suhelge temaga regulaarselt. Mida iganes ta teile ütleb, on ta ikkagi arst ja teab asjast raudselt rohkem kui ise suudate välja guugeldada.

Aga küsimuse teise poole juurde tulles, siis palju olulist informatsiooni oma tervise kohta saab tõesti vereproovide ja ka muude analüüside tulemustest, kuid päris arsti juures käimist need ei asenda. Regulaarne ja ka nn profülaktiline visiit oma arsti juurde on kindlasti vajalik. Ja alati ei ole vajalik ka vereproov. Näiteks osasid suguhaigusi on võimalik testida nii verest kui uriiniproovist. Viimast saab kodus võtta ja saata laborisse analüüsimiseks. Soovi korral on võimalik teatud analüüse lasta teha ka anonüümsena.

Üldiselt ei pea meestearsti juures ülemäära tihti käima. Kui PSA ehk prostataspetsiifiline antigeen on määratud, siis on meestearstidelt lihtne soovitus: kui tulemus on normväärtusest madalam, siis ei pea testi tegema tihemini kui kord nelja aasta jooksul, kui tulemus on üle normi, siis annab arst konkreetsed juhised, kui sageli proovi teha või arsti juurde kontrolli minna.

Kui oluline on meestel testosterooni taset mõõta?

See on oluline meestel, kes soovivad lapsi saada. Testosteroon aitab sugurakkudel küpseda, spermatosoididel valmida ning on kindlasti oluliseks faktoriks sugulise aktiivsuse juures. Kuid mitte ainult. Testosteroon on oluline väga paljude ainevahetuslike protsesside jaoks. Näiteks mehe lihasekasv ja kehakuju sõltuvad paljuski sellest.

SYNLABis mõõdame koos testosteroonitasemega ära ka selle aktiivsuse ehk leiame vaba androgeeni indeksi. Selleks on oluline testosterooni kõrvale määrata suguhormoone siduva globuliini tase (SHBG). Need analüüsid võiks lasta alati koos teha.

Kui tihti peaks vereproovi andma ja mis on põhiasjad, mida peaks laskma kontrollida?

Tuntud südamearst dr Margus Viigimaa on öelnud, et iga Eesti inimene peaks teadma oma kolesterooli taset. Lisaksin omalt poolt sinna juurde, et igaüks peaks teadma ka oma veresuhkru taset. Mõlemad on olulised südame-veresoonkonna haiguste ja suhkruhaiguse tekke ning avaldumise juures. Samuti pean oluliseks üldvereanalüüsi ehk hemogrammi ja aeg ajalt võiks TSH analüüsiga testida kilpnäärme seisundit. Kindlasti on oluline määrata ferritiini ehk rauavarude ning D-vitamiini taset. SYNLABis on olemas Terviseriski pakett, milles on kõik nimetatud analüüsid, lisaks veel ka neerufunktsiooni ja maksarakkude seisundit peegeldavad näitajad.

Minu soovitus on olenemata soost teha Terviseriski paketti korra aastas. Tulemused jäävad nii meie labori infosüsteemi kui ka digilukku ning nii on võimalik dünaamikas hinnata, kas tulemuste muutused on paremale või vasakule poole ja saame vajadusel operatiivselt reageerida kui näitajad muutuvad halvemaks. Kui analüüse teha iga viie aasta tagant, siis võib olla mõni tervisenäitaja juba käest läinud.

Millest sõltub, kas verd võetakse näpuotsast või veenist?

Sõrmeotsa veri sobib vajadusel näiteks kolesterooli ja veresuhkru määramiseks kas inimesel endal glükomeetriga või kiireks esmaseks hindamiseks ka perearsti juures. Laboris me eelistame kindlasti veeniverd ja kui vähegi võimalik, siis võtame veenivere. Kui patsiendil on tugev vastuseis veenist vereandmisele, siis mõningaid näitajaid on võimalik näpuotsa verest analüüsida, aga kindlasti mitte kõiki. Tasub teada, et veeni- ja näpuotsa vere koostises on vahe ja see kajastub analüüsde tulemustes. Sõrmeotsast verd võttes lisandub verele kindlasti ka rakkude vahelist koevedelikku, mis lahjendab verd ja mõjutab tugevasti tulemust.

Kas arstil käimist on võimalik täielikult vältida, tehes vaid vereanalüüse?

Ei, kahjuks nii see siiski pole. Erinevate haiguste diagnoosimiseks on arstil käimine siiski vajalik. Muidugi võib vereproov kinnitada diagnoosi või aidata diagnoosi täpsustada, kuid need kaks asja käivad siiski enamuse ajast käsikäes. Üks toetab teist. Erinevate autorite poolt on välja toodud, et laboritestid võivad aidata 70-80% juhtudest diagnoosi panna ja/või täpsustada. Vanasti olid need protsendid väiksemad ja tulevikus on need kindlasti veelgi suuremad. Tehnoloogia arenguga on testid läinud palju spetsiifilisemaks ja ka nende täpsus on suurem.

Tagasi üles