Eestis registreeriti haigushooaja esimene gripiviiruse puhang

Haigete laste eest ei tohiks panna hoolitsema vaktsineerimata vanavanemaid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Võrumaal registreeriti esimene B-gripiviirusega seotud puhang koolis, kus haigestus 15 inimest.

Terviseametile laekunud andmete alusel haigestus ühes Võrumaa koolis grippi 15 inimest, neist 9 inimesel oli gripiviirus laboratoorselt kinnitatud. Möödunud nädalal jäeti koolis ära kõik suuremad ühisüritused.

B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, tavaliselt haigestuvad ühe pere liikmed ning inimesed, kes on lähikontaktis. Viirused kipuvad kergemini levima kinnistes ruumides, kus on koos rohkem inimesi, ning kool on selleks ideaalne koht. Paljud lapsed ei ole ka pöördud perearsti poole, vaid tulevad kooli tagasi lapsevanema poolt kirjutatud puudumistõendi alusel.

Tallinnas registreeriti 1A gripiviirus A/H1N1pdm, püsivat A-gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud. Gripitaolistesse haigustesse ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsib mujal Eestis endiselt madalal tasemel ning peamiselt on seotud rino- ja paragripiviirusega. Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus perioodil 18.–14. november arstide poole 3089 inimest, neist 52,1 protsenti olid kuni 15-aastased lapsed. Vanuserühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed.

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmeil oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõigis riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud.  

Viimane aeg vaktsneerida

Terviseamet juhib tähelepanu, et on vaktsineerimiseks on praegu viimane aeg, sest püsivat gripiviiruse levikut ei ole Eestis veel täheldatud, mis tähendab, et organismil on aega viirusevastase kaitse kohandamiseks. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu hügieenile – peske regulaarselt käsi vee ja seebiga. Aevastamisel katke nina ja suu pabertaskurätiga ja visake see kohe prügikasti, taskuräti puudumisel katke köhimisel või aevastamisel nina ja suu varrukaga. Vältida tuleks rahvakogunemisi ja kätlemist ning lähedasi kontakte (alla 1,5 meetri). Nakkusohtu vältivaid meetmeid tuleks õpetada ka lastele ning jälgida, et nad neid täidaksid. Elada tuleks tervislikult – magada piisavalt, olla füüsiliselt aktiivne, vältida stressi, juua piisavalt vedelikke ja süüa täisväärtuslikku toitu.

Haigestudes tuleb püsida kodus. Haigeid lapsi ei tohiks jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt. Võimalusel vältida lähikontakti haigestunud inimestega. Viirused levivad piiskadega lühikese vahemaa taha. Sellepärast on kõige suurem risk nakatuda, kui vahemaa haigestunuga on vähem kui 1,5 meetrit.