Teadlased said kinnitust, miks neandertallased välja surid

Neandertallastel olid väikesed populatsioonid, kus iga liikmega seonduv oli suure tähtsusega. Foto: NIKOLA SOLIC/REUTERS

Neandertallased surid välja umbes 40 000 aastat tagasi - umbes samal ajal, kui nüüdisinimesed rändasid Aafrikast välja. See pani teadlased uskuma, et nüüdisinimesed hõivasid eluks vajalikud ressursid, mis viis neandertallaste hukatuseni. Nende lugu on uue uuringu kohaselt aga keerulisem.

Teised teooriad on käistenud veel kliimasoojenemise mõju keskkonnale ja isegi epideemiad, vahendab CNN. Uus uuring pakub välja, et nüüdisinimestel polnud neandertallaste välja suremisega mingit pistmist. Selle asemel arvavad teadlased, et neandertallaste püsivasse lõppu panustasid suuresti lähedalt põlvnevate isendite omavaheline järglaste saamine, väikesed populatsioonid, sündide-surmade ning soo suhete kõikumine. Uuring avaldati kolmapäeval ajakirjas PLOS.

Eelnevast on teada, et neandertallased olid kaugetel aladel hajunud, nii et puudus omavaheline kokkupuude. Veresidemete kaudu lähikondsete vaheline paaritumine, nagu on olnud teada nende kommetest, alandab samuti edasist paaritumisedukust.

Eelnevate uuringute kohaselt oli neandertallastel 40 protsenti madalam viljakus kui nüüdisinimestel. Teadlased lõid 10 000 aasta lõikes populatsioonimudelid suuruses 50 kuni 5000, kus arvestati eelmainitud tahke, ja kinnitust saigi närb viljakusedukus, mis mängis tõenäoliselt väljasuremises olulist rolli.