Eesti Tervishoiu Muuseum kogub vähihaigete lugusid
Jaga oma lugu!

FOTO: Bristol Post / SWNS.com/Bristol Post / SWNS.com / Scanpix

Igal aastal haigestub vähki rohkem kui 8000 Eesti inimest. Haigus puudutab või on puudutanud tõenäoliselt iga Eesti peret. Vähikahtlus või diagnoosist teadasaamine on inimesele psühholoogiliselt väga rasked olukorrad, kus on toeks igasugune abi professionaalidelt, kuid samamoodi on oluline saada psühholoogilist tuge neilt, kes on sama tee läbi käinud.

Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös prof Hele Everausi, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Vähiliidu ning ravimitootjatega koguvad Eesti inimeste vähilugusid veebikeskkonna rahvalood.ee abiga. 

«Vähidiagnoos on midagi sellist, mida keegi ei oota, keegi ei ole selleks valmis. Loodav ja virtuaalselt igaühele kergelt kättesaadav vähilugude kogu on eelkõige suunatud psühholoogilist tuge pakkuma vähihaigetele ja nende omastele. Loodame, et teiste kogemusest õppimine aitab leida kindlust ja lohutust – näha asjaolusid uuest vaatenurgast. Sama oluline on jagamise võimalus loo kirjapanijale endale. Kogemuse jagamine võimaldab seda endal paremini analüüsida ja seda anonüümselt tehes ka välja öelda asjaolusid, mis muidu jääksid hirmust ütlemata ja lõpuks hinge kriipima,» sõnas Tervishoiumuuseumi projektijuht Taavi Kuri. «Muuseumi jaoks on sellisel kogul tulevikus suur uurimisväärtus – seda nii ajaloolastele, antropoloogidele, sotsioloogidele, arstitudengitele kui arstidele. See on jäädvustus meie meditsiinisüsteemi hetkeolukorrast kogu oma hüvede ja puudustega, samas ei puudu sealt inimeste isiklikud hirmud, eelarvamused ja lootused.»

«Vähk on raske haigus ja sellest rääkimine on keeruline. Samas tahan rõhutada, et vähk on haigus, mitte surmaotsus. Kui ka päriselt terveks ei saada, on ometi elamist vääriv elu võimalik, nagu paljude teiste krooniliste haigustega. Tänaseks on erinevate ravimeetodite kombineerimisel suur tõenäosus täielikult haigusest vabaneda. Üheks olulisemaks ravi edukuse eelduseks on haiguse avastamine varases staadiumis. Näiteks rinnavähi õigeaegsel avastamisel on prognoos tervistumisele väga hea,» ütles emeriitprofessor ja Vähiligude projekti «Elu vähiga. Jaga oma lugu» patroon Hele Everaus. «Vähid on väga erinevad, igal haigel on oma haigus ja isegi sama haige vähk võib ajas muutuda. Igaüks, kes on silmitsi vähidiagnoosiga, on paljude elumuutuste ja küsimuste situatsioonis. Käivitatav projekt on oluline väga paljudele: inimesed, kes haigestuvad vähki või üldse rasketesse haigustesse, otsivad alati tuge teistest lugudest. Soovime haiguslugude jagamise leidmise teha kergemaks. Arsti ja õppejõuna usun, et koguneb hindamatu materjal: inimeste päris lood, millest saavad õppida nii arstid kui ka üliõpilased ning mida võib kasutada isegi käsiraamatuna, et haigeid paremini aidata ja toetada.»

Taavi Kuri sõnul valiti veebikeskkond lugude saatmisvõimalusena just seetõttu, et see annab inimesele võimaluse rääkida oma lugu nii anonüümselt kui ka isiksustatuna – täpselt nii nagu igaüks soovib. «Loo saab jutustada ka haigestunu/lahkunu lähedane. Ootame nii neid, kes on just saanud diagnoosi kui neid, kelle kogemus jääb aastakümnete taha või lugusid kroonilistelt haigetelt või neilt, kellel on vähk seljatatud, aga lugu on veel rääkimata. Inimestel, kellel on vähidiagnoos, on mõnikord raske rääkida sellest inimestele, kes neid ei mõista. Aga rääkimine aitab ka endal oma tunnetes selgusele jõuda, oma hirmusid väljendada ja ka oma rõõmust teada anda. Rahvalood.ee keskkond sobib selleks hästi – annab võimaluse oma mõtted välja elada ja ka ehk iseendal neid teise pilguga näha,» sõnas Taavi Kuri. 

«Elu vähiga. Jaga oma lugu» Eesti Tervishoiu Muuseum koostöös professor Hele Everausi, Eesti Vähiliidu ning Roche Eesti, AstraZeneca Eesti, Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaali, Bayeriga on algatanud vähilugude kogumise projekti. Vähilugusid kogutakse ja avalikustatakse Eesti Rahva Muuseumi lehel rahvalood.ee. Oma lugu on võimalik sisestada nii anonüümselt kui oma kontaktandmetega. Oodatud on kõik vähilood.

Vaata lähemalt SIIT.

Populaarne

Tagasi üles