Isehakanud toitumisnõustajate ja imedieetide maailmas soovitatakse kõrge valgusisaldusega dieeti sageli hea võimalusena kaalu kaotada ja tervena püsida. Kaks värsket uuringut viitavad, et kõrge valgusisaldusega dieet võib olla neerudele kahjulik isegi pealtnäha normaalse neerufunktsiooni korral.
Populaarne dieet kahjustab neere
Kõrge valgusisaldusega dieetide korral soovitatakse 20-25 protsenti ööpäevasest kaloraažist saada valkude arvelt – normaalse tasakaalustatud toitumise korral võiks valkude osakaal olla 10-15 protsenti. Kergekujuline krooniline neerukahjustus võib kulgeda sümptomiteta ja patsiendid ei pruugi olla neeruprobleemist teadlikud. Sellises olukorras võib kõrge valgusisaldusega dieet osutuda riskantseks. Kroonilise neeruhaiguse korral soovitatakse harilikult just madala valgusisaldusega menüüd, vahendab Med24.
Esimeses, Hollandis korraldatud uuringus täitsid ligi 5000 eelneva müokardiinfarktiga 60-80-aastast patsienti oma toitumise kohta küsimustikke. Vereanalüüsides mõõdeti kreatiniini ja tsüstatiin C-d uuringu alguses ja 41 kuu möödumisel. Võrreldes üldpopulatsiooniga on eelnevalt infarkti põdenud patsientidel neerufunktsiooni langus kiirem ja seega on nad kroonilisest neerukahjustusest enam ohustatud.
Keskmine valkude tarbimine oli 71 grammi päevas. Kõrgem valkude tarbimine oli pöördvõrdeliselt seotud iga-aastase neerufunktsiooni halvenemisega. Uuritavatel, kes tarbisid päevas 1,2 grammi ja rohkem valku kilo kehakaalu kohta, halvenes neerufunktsioon kaks korda kiiremini kui nendel, kes tarbisid valku vähem kui 0,8 grammi kilo kehakaalu kohta päevas.
Diabeediga patsientide hulgas oli seos valkude tarbimise ja neerufunktsiooni languse vahel kolm korda tugevam võrreldes ilma diabeedita patsientidega. Neerufunktsiooni langust kiirendasid ühtmoodi nii loomse kui taimse päritoluga valgud.
Hoolimata sellest, et uuritavad patsiendid said moodsat parimat ravi oma krooniliste haiguste ohjamiseks, oli madalamast valkude tarbimisest neerufunktsiooni säilitamisele ikkagi selge positiivne mõju.
Teises, Koreas korraldatud uuringus analüüsiti üle 9000 inimese andmeid, kes osalesid genoomi- ja epidemioloogiauuringus. Ka siin täitsid patsiendid toitumise küsimustikke, mille põhjal jagati nad valkude tarbimise osas nelja vahemikku. Uuritavate keskmine vanus oli 52 aastat, keskmine jälgimisperiood 11,5 aastat. Aasta jooksul toimunud neerufunktsiooni langus oli ka siin kiirem suurima valgutarbimisega patsientide hulgas ja tagasihoidlikum madalaima valgutarbimisega patsientide hulgas.