Colonna heategevuslikul aastalõpugalal koguti tänavu pisut enam kui 104 000 eurot, mida kasutatakse Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskusele uue embrüoskoobi soetamiseks ja muude heategevuslike projektide toetamiseks.
Eesti inimeste viljatusravi toetuseks koguti 104 000 eurot
5. detsember 2019, 17:14
Noblessneri valukojas toimunud galaõhtu heategevuslik eesmärk oli koguda raha viljatusravikeskusele kaasaegse ja Eestis esimese aegvõtte tehnoloogial põhineva embrüoskoobi soetamiseks, et siinse viljatusravi efektiivsust märkimisväärselt tõsta. Uus embrüoskoop on plaanis osta 2020. aasta alguses.
Galaõhtu suurimate eraisikutest annetaja, Colonna asutaja ja tegevjuht Roberto de Silvestri sõnul ületas galaõhtul heategevuseks kogutud annetuste summa kõiki ootusi. «Kui alates 2013. aastast oleme kogunud raha enneaegselt või vastsündinud laste abistamiseks, siis tänavu otsustasime tähelepanu pöörata nende perede toetamisele, kellel lapse saamine on raskendatud. Oleme südamest tänulikud meie headele sõpradele ja partneritele nii Eestist kui mujalt, kes Colonna heategevuslikku missiooni ja algatatud kampaaniaid üha enam soovivad toetada,» ütles Silvestri.
Ida-Tallinna Keskhaigla Viljatusravikeskuse juhataja doktor Tiina Loogi sõnul saab soetatav embrüoskoop olema Eestis esimene omataoline, aidates siinset viljatusravi tulemuslikkust tõsta. «Erinevate uuringute põhjal puutub viljatuse probleemiga kokku iga viies või kuues perekond, kelle jaoks kehaväline viljastamine võib olla ainuke viis lapse saamiseks. Uue embrüoskoobi abil on võimalik rasestumise õnnestumise määra kehavälisel viljastamisel tõsta tänaselt 35 protsendilt isegi 50 protsendini. See tähendab, et iga teine embrüo siirdamine võib viia soovitud raseduseni. Hindame kõrgelt Colonna heategevusfondi tegevust olulise eesmärgi nimel, et meil sünniks rohkem terveid ja väga oodatud lapsi,» sõnas Loog.
Viljatusravikeskuse juhataja dr Loog räägib järgnevalt, kui paljusid peresid viljatuse probleem Eestis täna puudutab ning millised on nende võimalused lapse saamiseks.
Mis on viljatus ja keda see probleem puudutab?
Infertiilsuse ehk viljatuse all peetakse silmas võimetust rasestuda või rasedust lõpuni kanda. Viljatus võib olla esmane või tekkida elu jooksul. Esmase viljatuse puhul arsti juurde pöördudes puuduvad paaril varasemad rasedused. Samas võib viljatus tekkida ka elu jooksul ehk peres võib olla juba mõni laps, kuid seejärel ei õnnestu enam rasestuda - kas vanuse lisandudes või muudel põhjustel.
Erinevate uuringute põhjal ulatub viljatute paaride arv populatsioonis 15–20 protsendini, seega puudutab viljatuse probleem Eestis igat 5.–6. perekonda.
Millal peaks hakkama muret tundma, kui lapsesaamine ei taha õnnestuda?
Keskmiselt läheb paaridel rasestumiseks 3-4 kuud, kuid pisut muret võiks tundma hakata, kui regulaarse seksuaalelu ja kaitsmata seksuaalvahekorra puhul ei ole paaril õnnestunud rasestuda 12 kuu jooksul. Noorematel naistel on iga ovulatoorse tsükli ajal rasestumise tõenäosus umbes 20-25 protsenti, üle 40-aastaste naiste puhul umbes 5 protsenti.
Naise viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema peale 35. eluaastat. Üle 35-aastased naised, kellel ei ole õnnestunud rasestuda, võiks pöörduda uuringute ja ravi saamiseks viljatusravikliinikusse kiiremini kui aasta möödumisel.
Mis on viljatuse põhjused ja kas probleeme on rohkem meestel või naistel?
Viljatuse põhjused võivad olla tingitud võrdselt nii mehest kui naisest – kummalgi juhul 30 protsenti juhtudest, samas jääb umbes 40 protsendi juhtudest põhjus kas ebaselgeks või on mõlemapoolne.
Raseduse tekkeks peab naisel vabanema munasarjast viljastumisvõimeline munarakk, samuti on vajalik elujõuliste spermatosoidide olemasolu. Tagatud peab olema sugurakkude normaalne transport munajuhas, et saaks toimuda viljastumine, misjärel viljastatud munarakk ehk embrüo peab saama liikuda emakaõõnde, et seal normaalselt pesastuda ja edasi areneda. Kui üheski etapis esineb häireid, pole loomulik rasestumine võimalik.
Mis mõjutab viljastumisvõime vähenemist?
Naiste viljastumisvõime väheneb eaga, vanuse mõju meeste viljakusele ei ole nii selge. Regulaarse seksuaalelu ja lapsesaamise soovi korral rasestub 35-aastastest naistest 94 protsenti ja 38-aastastest naistest 77 protsenti kolme aasta jooksul.
Kuigi vanus on oluline iseseisev tegur, mängivad viljastumisvõime vähenemisel lisaks rolli kaasuvad haigused, ümbritsev keskkond, aga ka eluviis – suitsetamine, toksiinide või ravimite kasutamine, elukutse, kehakaal ja selle muutused.
Kuidas viljatuseprobleemiga paare aidata saab?
Viljatusravikeskuses pakutakse vastuvõtule pöördudes nõustamist, võetakse esmased analüüsid ning rakendatakse seejärel vajalikku ravi – kas siis kirurgilist või hormonaalset.
Üheks võimaluseks on ovulatsiooni stimuleerimine. Ravi eesmärk on stimuleerida munasarju tootma väikest arvu munarakke (tavaliselt 1-2), millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. See meetod sobib hormonaalsete häiretega ja polütsüstilise ovariaalsündroomiga naistele.
Teiseks võimaluseks on kunstlik viljastamine, mis võib olla kas emakasisene või kehaväline viljastamine. Emakasisene viljastamine (IUI) on näidustatud eelkõige kerge mehepoolse viljatusega ning emakakaela faktorist tingitud viljatusega, samuti naistele, kellel esinevad kergemad hormonaalsed häired. Kehaväline viljastamine (IVF) on mõeldud juhul, kui muud meetodid enam ei aita.
Rasestumise tõenäosus täna on ühe kehavälise viljastamise tsükli järel umbes 30-35 protsenti, korduvalt umbes 60 protsenti.
Kui erinevatel põhjustel lapsesaamist kohe ette ei saa võtta, on võimalik sugurakke külmutada. Sugurakkude külmutamist kasutatakse tihti juhtudel, kui patsiendil seisab ees pahaloomulise kasvaja tõttu ravi (kirurgiline, keemia- või kiiritusravi). Munarakke saab külmutada ka juhtudel, kui soovitakse rasestumist edasi lükata hilisemasse eluperioodi, mil munasarjad ei pruugi enam kvaliteetseid munarakke toota.
Kas viljatusravi kulud tuleb patsiendil endal kinni maksta?
Haigekassa poolt kindlustatud kuni 41 aasta vanusele patsiendile on kunstliku viljastamise protseduur tasuta. Haigekassa kompenseerib ka ravimitele tehtud kulutused ning meditsiinilistel näidustustel munarakkude külmutamisega seonduvad kulud.
Alates 41. eluaastast tuleb viljatusravi eest patsiendil endal tasuda. Koos ravimitega võib protseduuri maksumuseks kujuneda 2500 - 3000 eurot.
Millise uue seadme ostmiseks heategevuskampaaniaga raha kogute ja miks see vajalik on?
Colonna Heategevusfondi algatatud kampaaniaga «Aita lapsed ellu» kogume raha ITK Viljatusravikeskusele kaasaegse embrüoskoobi (Time-Lapse Incubator) ostmiseks. Kui täna on kehavälise rasestumise õnnestumise määr Eestis keskmiselt 35-40 protsenti, siis uue embrüoskoobi abil on meil võimalik õnnestumise määra tõsta 50 protsendini. See tähendab, et iga teine embrüo siirdamine võib viia soovitud raseduseni.
Uus seade oleks suureks abiks peredele, kellel loomulikul teel laste saamine on raskendatud, kuid kes lapsi väga soovivad. Kuna embrüoskoop võimaldab valida siirdamiseks välja kõige kvaliteetsemad embrüod, siis tagab see paremad tulemused ka vanematele ja korduvate ebaõnnestumistega patsientidele ning väheneb varases staadiumis peetunud raseduste arv.
Miks on uus embrüoskoop parem, kui praegu kasutusel olevad inkubaatorid?
Täna Eesti viljatusravikliinikutes kasutusel olevate inkubaatorite puhul peame embrüo arengu jälgimiseks ja hindamiseks selle vähemalt kord päevas inkubaatorist välja võtma ning mikroskoobi alla panema. Kuna embrüo on ülitundlik, siis võivad kõik keskkonnamuutused mõjutada negatiivselt selle arengut ja kvaliteeti. Uuel embrüoskoobil on sisse ehitatud spetsiaalne kaamera, mis registreerib kogu embrüote arenguprotsessi aegvõtte ehk time-lapse tehnoloogia abil ja neid ei pea jälgimiseks inkubaatorist eemaldama. Seega on embrüod stabiilses kasvukeskkonnas, mis sarnaneb loomulikule bioloogilisele keskkonnale naise emakas.
Embrüoskoobil on sisse ehitatud kaamera, mis pildistab embrüoid etteantud intervallidega. Aegvõtte (time-lapse) tehnoloogia võimaldab embrüo arenguprotsessi ekraanil ööpäevaringselt reaalajas jälgida ja salvestada, embrüote morfoloogilisi muutusi paremini tuvastada, embrüonaalset arengut jälgida ja pesastumisvõimet parandada.
Kuidas saab kindel olla, et uus seade viljatusravi tulemuslikkust tõstab?
Maailma suurimate viljatusravikeskuste praktika on embrüoskoobi efektiivsust igati tõestanud. Eestis oleks kaasaegne embrüoskoop esimene omataoline, aidates ka siinset viljatusravi tulemuslikkust tõsta – et meil sünniks rohkem terveid ja väga oodatud lapsi.
Millist nõu annaksite noortele peredele?
Soovitame perekonna planeerimist mitte lükata kaugesse tulevikku, arvestades asjaolu, et naise viljakus hakkab oluliselt langema peale 35. eluaastat. Kui pole kindlat teadaolevat põhjust, mis võiks takistada laste saamist, ei maksa sattuda paanikasse, kui mõne kuu vältel pole õnnestunud rasestuda. Kuni 35. aasta vanustel naistel pole vajadust viljatuse uuringuteks enne, kui rasestumist pole toimunud peale aastast üritamist. Väga oluline on säilitada rahulik meel. «Lapsetegemise» rõõm ja mõnu ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks ja sobilike päevade kalkuleerimiseks. Vajadusel tuleb julgelt pöörduda viljatuse probleemidega tegelevate spetsialistide poole.