Vandeadvokaat selgitab, millisele hooldekodu teenusele on inimesel õigus

Lähedased võiksid ka veenduda, et vajadustest, kohustustest ja ootustest saadakse ühtemoodi aru.

FOTO: Shutterstock

Hiljuti tegi riigikohus väga tänuväärse lahendi, millega sai selgitatud hooldekodu töötajate ning juhtkonna kohustusi hoolealuste heaolu tagamisel ning nende vastutust juhul, kui vastavaid kohustusi rikutakse, kirjutab Deloitte Legal vandeadvokaat Eva Mägi.

Hooldekodu kohustuste aluseks ei ole mitte üksnes hooldekodu ja patsiendi või tema esindaja vahel sõlmitav leping. Lisaks on hooldekodu juhtidel ja töötajatel kõikidele inimestele omistatav üldine ehk üldinimlik hoolsuskohustus, mille aluseks on eeskätt moraalinormid ja tavad. Täiendavalt laieneb hooldekodude töötajatele konkreetses valdkonnas tegutsevatele isikutele valdavalt õigusnormidega sätestatud spetsiifiline hoolsuskohustus. See puudutab ka juhtkonda.

Hooldusteenus tuleb asutuses dokumenteerida

Hooldusteenus tuleb sealsetel töötajatel dokumenteerida viisil, mis võimaldab tuvastada kuidas ja mil määral patsiendi eest hoolitseti. Muuhulgas tuleks dokumenteerida, et millal patsient hooldekodusse tuli, milliseid ravimeid manustati ja millal, millised vahejuhtumid patsiendiga aset leidsid ning millist hooldust patsiendile veel osutati. Eeskätt aitab see kaasa parema kvaliteediga teenuse osutamisele.

Nii on hoolealuse käekäik selgelt jälgitav nii järgmistele hooldekodu vahetuse töötajatele, meditsiinitöötajatele kui ka omastele. Kahtlemata võimaldab see mõlemal lepingu osapoolel ka kiiremini ja lihtsamalt lahendada küsimusi tekitavad teemad ning ära hoida tarbetuid vaidlusi.

Nõuetekohane hooldusplaan

Hooldekoduteenusele kohaldub muu hulgas sotsiaalhoolekandeseadus (SHS). SHS § 20 lg 2 järgi tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud hooldusplaanis. SHS § 21 lg 2 järgi koostab teenuse osutaja koostöös teenuse saajaga või teenuse rahastajaga isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust (SHS § 21 lg 3). Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuse osutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta (SHS § 21 lg 4). Hooldekoduteenuse osutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis (SHS § 22 lg 1).

Sellise plaani koostamine ning hoolealuse või tema esindajaga läbirääkimine võimaldab kõikidel osapooltel veenduda, et koostöö saab olema ladus ning ootustele ja vajadustele vastav. Jällegi on see abiks ka jooksvalt tekkivate küsimuste lahendamisel ning vaidluste ennetamisel.

Hooldusteenus peab olema kvaliteetne

Hooldekodudele kehtib õigustatud ootus ja nõue osutada hoolealusele piisavat abi. Abi piisavuse hindamisel tuleb töötajatel muu hulgas arvestada, et nende klientuur on keskmisest halvema tervisega, haavatavam ja teatud juhtudel võimetu end ise võimalike ohtude eest kaitsma. Hooldekodu pidaja hoolsuskohustus on tingituna klientuuri eripärast ja tegutsemisalast tavapärasest üldinimlikust hoolsuskohustusest seega märksa ulatuslikum. Ilmselt tähendab see ka seda, et hooldekodu personal peaks olema komplekteeritud lähtuvalt hoolealuste vajadustest. 

Selgelt korraldatud hooldusteenus

Hooldusteenuse osutamisel peab tööjaotus hooldekodus olema selgelt korraldatud ja konkreetsete käsuliinidega. Peab olema üheselt selge, et kes mida teeb, kes mida ja/või keda kontrollib ja kes vastutab. Ka antud nõue teenib parema kvaliteediga teenuse huve.

Lähedaste teavitamine

Patsiendi tervise olulisest halvenemisest tuleb hooldekodu töötajatel lähedasi teavitada ning vajadusel suunata patsient haiglaravile. Taaskord elementaarsena tunduval nõudel ja põhjendatud ootusel võiksid osapooled juba lepingu sõlmides ka eraldi peatuda ning omavahel selleks vajalikes detailides kokku leppida.

Hooldekodu valime tavaliselt olukorras, kus vajame abi ja tuge oma ala spetsialistidelt ning usaldus on kahtlemata selle teenuse olulisim nurgakivi. Samal ajal peame veenduma, et saame vajadustest, kohustustest ja ootustest ühtemoodi aru, sest kaalul on vägagi palju, mõnikord kõik. Tänu kohtupraktikale on hooldekodul lasuvad kohustused nüüd oluliselt selgemalt määratletud.

Populaarne