4 Kliinik psühholoogi Kristjan Tamme sõnul mõjub kaotus, olgu ta hingeline või füüsiline, igale inimesele erinevalt. «Igaüks meist on omaette indiviid. See, kuidas mured ja rasked hetked inimesele mõjuvad, sõltub paljudest erinevatest faktoritest, nii soost, vanusest, emotsionaalsest enesetundest kui ka eelnevatest läbi elatud kaotustest. Üldiselt on igasugune kaotus inimese jaoks raskesti üle elatav ning kõik taandub sellesse, kui kiiresti suudetakse kaotusega leppida,» ütles Tamm.
Kuidas aga leida peale rasket hetke jõudu eluga edasi minna? Psühholoogi sõnul on tänapäeva ühiskonnas ootused, et inimene peab olema tugev ja nõrkusi ei tohi välja näidata. Üks suurimaid vigu mida tema hinnangul tehakse, on tunnete allasurumine ja püüd näida tugev. «Paraku leiavad allasurutud tunded mingi hetk väljundi ja võimalik, et veelgi raskemal viisil. Parim asi mida teha keerulisel ajal, on lasta endal tunda tekkivaid emotsioone – see on loomulik kohanemisprotsess,» selgitas Tamm.
Tema sõnul võib igasuguse probleemi lahendamisele kaasa aidata oma mure jagamine teistega. Seega soovitab psühholoog sellises olukorras pöörduda mõne lähedase poole või pakkuda ise mõnele nähtavalt stressis olevale tuttavale võimalust ennast lihtsalt tühjaks rääkida. Koos on alati lihtsam lahenduseni jõuda. Väga hästi mõjuvad ka teiste inimeste kogemused ja edulood uuesti jalgele saamiseks.
Eestlastel on kombeks enda mured maha vaikida või üritatakse kõigega ise hakkama saada. Meie läänenaabritel on harjumuspärane käia spetsialisti juures abi saamas, kuid siin on veel levinud arvamus, et psühholoogi juurde peaks minema viimases hädas. «Õnneks on trend liikumas sinna poole, et vaimsele tervisele pööratakse aina rohkem tähelepanu,» ütles Tamm.