Arst selgitab, milline mõju on HIV ravil elukvaliteedile

HIV-nakkuse testimine. Foto: Matti Kämärä

Eesti tervishoid peaks järgima maailma terviseorganisatsiooni juhiseid ja tagama patsientidele võimaluse tasuta suguhaiguste kontrolliks samal päeval, ütles Tartu ülikooli arst-õppejõud, dermatoveneroloog doktor Airi Põder tänases saates «Patsiendiminutid».

Suguhaigustest rääkimist ei pea häbenema.

Kui nõukogude ajal olid Eestis suguhaigused ohjatud väga rangelt, siis 1990. aastatel, kui maailma seksuaalrevolutsiooni mõjud jõudsid Eestisse, tõi see kaasa ka väga kiire nakatumiste tõusu. «Alles käesoleva sajandi alguses õnnestus epideemia kontrolli alla saada kvaliteetse raviga, teisalt aitas kaasa inimeste teadlikkuse kasv,» lausus Põder.

Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused on erialana ühendatud ainult Euroopas, va Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Maltal. Ülejäänud maailm teab, et eraldi on nahahaiguste arstid ja arstid, kes ravivad suguhaigusi.

Eestis tegelevad dermatoveneroloogid peamiselt nahahaigustega. «Tihti inimesed ei teagi, et nahaarst diagnoosib ja ravib ka suguhaigusi. Seepärast jõuavad patsiendid suguhaigustega meile kahjuks harva,» rääkis Põder. Viimastel aastatel on tehtud kampaaniaid nahakasvajate ennetamiseks, mis on ühelt poolt väga hea, aga dermatoveneroloogide jaoks tähendab see, et suur osa tööajast kulub ennekõike sünnimärkide uurimisele. Patsiendil pole tulemiseks vaja küsida perearstilt ka saatekirja, nii ongi riiklikus süsteemis järjekorrad paisunud kuude pikkuseks, kuigi suguhaigusega nii kaua oodata ei tohiks.

Sageli võivad suguhaiguste esimesed tunnused olla raskesti märgatavad. «Süüfilis avaldub esmalt valutu haavandina, mis taandareneb iseenesest ning inimene ei pruugi haigust kahtlustadagi,» tõi Põder näite.

HIV-ravi on Eestis kõigile väga hästi kättesaadav ja võimaldab inimesel elada nii, et ei nakatata partnerit ja on võimalik saada lapsi. Enam pole hirmu, et kaitsmata vahekord võiks viia AIDSini. «On põhjust karta, et ka meil võib tekkida uus suguhaigustesse nakatumise tõus, paljudes riikides on nii läinud, ja meil on paljud juhud ka diagnoosimata, sest uurime patsiente vaid vaginaalselt, mitte oraalselt või rektaalselt,» selgitas Põder.

Noortel on seksuaaltervise teadmised kindlasti paremad ja valehäbi vähem kui vanemal põlvkonnal. «Suguhaigus on nagu teinegi, ja selle raviga tuleb häbenemata tegelda,» tõdes Põder.