Külmaga sagenev urineerimise vajadus võib kaasa tuua üllatava terviseprobleemi

Neerud asuvad külmaga täisvõimsusel tööle, et organite ümber koondunud vere tõttu tõusnud rõhku alandada, vedeliku kehast väljaviimise arvel. Foto: Shutterstock

Paljude inimeste jaoks kaasneb talvise külmaga tavapärasest sagedam vajadus põit kergendada. Mõnel juhul võib see olla märk ohtlikuks muutunud terviseprobleemist.

Seisund, mida tuntakse külmadiureesina, võib ekstreemsetes tingimustes osutuda ka eluohtlikuks, vahendab The Sun. «Pidev urineerimine võib oluliselt kahjustada keha soolade, mineraalide ja vee tasakaalulu. See võib viia selliste seisunditeni, nagu hüponatreemia, kui kehas pole piisavalt naatriumi, või hüperkaleemia, mil on liiga palju kaaliumi, ja hüpokaleemia, mil kaaliumi pole piisavalt,» selgitab dr Diana Gall. «Kõik need kolm seisundit võivad äärmuslikes olukordades saatuslikuks saada.»

Sagedase urineerimise korral tuleb juua rohkem vedelikku, et vältida vedelikuvaegust.

Külmadiurees tekib, kui keha temperatuur langeb. Bioloogiline vastus sellele on suunata veri kehaõõnsustesse, et hoida organite ümber soojust, ja neerud üritavad torsos tõusnud rõhku stabiliseerida, vabanedes suuremas koguses vedelikust. Selle protsessi tagajärjel toimub aktiivsem uriini tootmine ja sestap on talvekuudel ka sagedam vajadus urineerida.

Eesti tüüpiliste talveolude korral ei pea aga kartma, et organismi loomupäraselt kaitsev protsess muutuks eluohtlikuks.