/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/10/21/12674598t1h8aeb.jpg)
Vaktsiinid sisaldavad lisaainena alumiiniumit, mille süstimise ees tunnevad lapsevanemad hirmu. Terviseamet selgitab, et tõenduspõhistele andmetele toetudes ei sisalda vaktsiinid imiku ega väikelapse tervisele ohtlikku kogust alumiiniumi.
Teeme selgeks: kas vaktsiinides sisalduv alumiinium ohustab tervist?
Alumiiniumi toksilisus sõltub oluliselt tema manustamisviisist ja kasutamise sagedusest ja kestusest. Üksiku süsti korral on seni täheldatud ainsa riskina alumiiniumist tingitud ärritust süstekohas. Neurotoksilisust ei ole leitud pärast alumiiniumi sisaldavaid üksikuid episoodilisi süste nagu on ka vaktsiinid.
Loomuuringutes (rottidel) leiti pikaajaliselalumiiniumi süstimisel kõhuõõnde loomadel alumiiniumi liigsus ja toksikoos, mis põhjustas neurotoksilisust. Lisaks pikaajalisele kasutamisele manustati selles uuringus rottidele kõhuõõnde alumiiniumi väga suurtes annustes.
Alumiiniumi ohutust ja peetumist laste organismis uuriti arvestades neerufunktsiooni, toiduga täiendavalt saadavat alumiiniumi kogust, laste kehakaalu muutumist ajas, vaktsinatsiooni ajakava, samuti võttes arvesse lapse keskmist või madalat kehakaalu ja palju muud. Eeldati, et vaktsineerimisel toimub alumiiniumi taseme väga lühiajaline tõus, millele järgneb kiire taseme langus alumiiniumi kiire eritumise tõttu neerude kaudu, jäädes alla minimaalse riskitaseme.
Alumiiniumi kineetikat on uuritud vabatahtlikel, süstides alumiiniumtsitraati veeni. Vaktsiinide puhul tehakse süst lihasesse ning selle puhul on alumiiniumisool lahustumatus vormis, luuakse niiöelda alumiiniumidepoo, kust pikema aja jooksul vabaneb organismi väikses koguses alumiiniumi. Seega ei ole lihasesse süstimisel imendumine hetkeline, nagu eeldatakse veeni süstides.
Lihasesse süstitud alumiiniumi imendumist verre uuriti küülikutel, kus samuti näidati, et ainult osa lihasesse süstitud alumiiniumist imendus süstekohast verre, abiainete imendumine ei olnud hetkeline. Leiti, et ainult 17-51 protsenti süstitud alumiiniumist imendus 28 päeva jooksul vereringesse. Arvestades sellist imendumist võib järeldada, et 28 päeva jooksul pärast ühekordset süsti imendub vereringesse ainult 51 protsenti alumiiniumfosfaadina (AP) või 17 protsenti alumiiniumhüdroksiidina (AH) süstitud alumiiniumist. Pärast seda jätkub ühtlase kiirusega imendumine AP puhul järgneva 28 päeva ja AH puhul 137 päeva jooksul. Sellist imendumist arvestades modelleeriti vaktsiiniga süstitavad alumiiniumi kogused ja leiti, et sellisel juhul on välistatud alumiiniumi taseme tõus üle minimaalse riskitaseme mis tahes vaktsiinisüsti korral.
Sarnaseid uuringuid on tehtud ka teiste alumiiniumi sisaldavate ravimite kohta. Üks vaktsiinidele kõige lähedasemat teemat käsitlev dokument on allergeenide kohta, mida kasutatakse immunoteraapias ja mis samuti sisaldavad alumiiniumi.
Selle puhul on aga alumiiniumi sisaldavate süstete sagedus kuus nädalat ja ravim süstitakse naha alla kuni nelja aasta vältel. Alumiiniumi koguhulk on sellise immunoteraapia korral oluliselt suurem, kuid on samuti hinnatud ohutuks.
Vaktsiinides sisalduva alumiiniumi ohutust kinnitavad ka USA ravimiamet ja Maailma terviseorganisatsioon (WHO).