OLULINE TEADA ⟩ Milliste sümptomitega annab endast märku verevähk?

Verevähk võib olla hiiliv ja pideva suure väsimuse puhul võiks minna tervist kontrollima. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmeil saab Eestis igal aastal umbes 500 uut patsienti pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi. Milliste haiguse sümptomite suhtes tasub olla teadlik? 

MTÜ Saaremaa vähiühing jagas kokkuvõtet põhjustest, miks tekib verevähk, millised on selle sümptomid ning kuidas seda liigitatakse. 

- Miks tekib? Korralikuks toimimiseks peab organism tootma igat tüüpi vererakke täpselt õiges koguses. Verevähk tekib geenide kahjustumise tagajärjel, mille tulemusena häirub nii vererakkude normaalne elutsükkel kui ka tasakaal.

- Riskitegurid? Nakkushaigused, nõrk immuunsüsteem, kokkupuude kiirgusega ja kemikaalidega, keemiaravi, geneetilised häired, keskkondlikud tegurid, autoimmuunsed häired. 

- Sümptomid? Paljud sümptomid on tingitud tervete ja toimivate vererakkude vähesusest või ebanormaalsete rakkude liigtootmisest, mille tulemusena jääb ruumi väheks vererakke tootvates kohtades – luuüdis ja lümfisüsteemis. 

Sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli on need järgmised:

• väsimus ja õhupuudus (tingitud punaste vereliblede hulga vähenemisest);
• turses, valulikud lümfisõlmed ja luuvalu (tingitud ebanormaalsete rakkude kuhjumisest);
• verevalumite teke, verejooksud (tingitud vereliistakute hulga vähenemisest);
• nakkused;
• palavik;
• ebaselge või ootamatu kaalulangus.

- Liigitus? Eristatakse 140 erinevat tüüpi verevähki, mida saab liigitada kolme põhirühma: leukeemia, lümfoom ja müeloom.

Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub, vahendab Kliinik.ee.

Ägedad leukeemiad võivad alata äkilise kehatemperatuuri tõusu, neelupõletiku, väsimuse ja sageli ka näiteks igemete veritsusega.

Ägedat müeloidleukeemiat esineb enam täiskasvanutel pärast 50. eluaastat ja mõnevõrra sagedamini meestel. Tekib väsimus, jõuetus, õhupuudus, südamepekslemine, valu südame piirkonnas.

Krooniline lümfoidleukeemia algab hiilivalt ja mõnda aega ei pruugi mingeid sümptomeid esineda. Lisaks valgeliblede hulga suurenemisele luuüdis ja veres täheldatakse lümfisõlmede, maksa ja põrna suurenemist.

Kroonilise müeloidleukeemia puhul leitakse kasvajarakkudele iseloomulik nn Philadelphia kromosoom, mis tehakse kindlaks vererakkude kromosoomide analüüsil. Haigestumine on kõige sagedasem vanuses 30–60 aastat. Väga harva haigestuvad lapsed. Sümptomiteks on väsimus, õhupuudus, peavalu, palavik, kaalukaotus, öine higistamine, liigesevalud.  

Artikkel avaldus esimest korda 26. veebruar 2023.