:format(webp)/nginx/o/2017/02/16/6348777t1hd03a.png)
Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja, kliinikumi vanemarst-õppejõud Jana Jaal rääkis vähikonverentsil uutest võimalustest kiiritusravis.
Onkoloog: kiiritusravi on muutunud tervistavaks vähiravi meetodiks
Pikka aega on ainsaks vähi tervistavaks raviviisiks olnud kirurgiline ravi, vahendab Med24. Vanade kiiritusravimasinatega polnud Jaali sõnul võimalik vähki tervistavalt ravida – kiiritati väga ebatäpselt, kiiritusväljad olid suured ja kuigi tegemist on ioniseeriva kiirgusega, oli selle energia nii madal, et doosi maksimum saavutati ainult nahapinnal või nahaaluskoes. Sügavale kudedesse radikaalne doos praktiliselt kohale ei jõudnud ja nahakahjustuse tõttu tuli ravi sageli katkestada. Vana tüüpi kiiritusravimasinad demonteeriti eestis 2000ndate aastate alguses.
Uuel sajandil tulid uued lineaarkiirendid, mis võimaldavad Jaali sõnutsi väga täpset ja tervistavat kiiritusravi.
2016. aastal soetati Eestisse esimesed masinad, mis võimaldavad niinimetatud täppiskiiritusravi – nendega saab kiiritada täpselt ühte kasvajakollet ja mõnda millimeetrit selle ümber.
Seega on kiiritusravi tõusnud kirurgilise ravi kõrvale teiseks lokaalseks tervistavaks ravimeetodiks. Tulevikus tuleb laiemalt kasutusele tõenäoliselt masin, kus lineaarkiirendi on ühendatud magnetresonantstomograafiga (MRT), seade samaaegselt skanneerib, kiiritab ja jälgib reaalajas, mida ja kus täpselt kiiritatakse
Kiiritusravi võib kasutada vähiravi erinevates etappides. Kiiritust kasutatakse nii pärast kui enne operatiivset ravi. Viimasel juhul vähendab see kasvaja massi ja suurust, aitab teha radikaalse operatsiooni ja pikendab elulemust.
Lõpliku väliskiiritusravi korral on Jaali sõnul kiiritus kirurgilise ravi alternatiiv ja patsienti ei opereeritagi. Kiiritus ei ole invasiivne ja võimaldab sageli elundit säilitavat ravi. Näiteks kõrivähi korral on nii võimalik hääleaparaat säilitada.