Kas «ussikuuri» peaks läbi tegema ka pererahvas?

Lemmikutele tuleks teha parasiiditõrjet neli korda aastas.

FOTO: Shutterstock

«Lemmikloomade sooleparasiidid võivad ohtu kujutada ka inimestele. Nakkus võib inimesele üle kanduda lemmiku paitamise läbi kui ka looma limpsimise tagajärjel,» ütleb veterinaar – ja toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup. Kuidas parasiite vältida – kas «ussikuuri» peaks ette võtma ka peremees?

Perearst Karmen Joller tõdeb, et paarkümmend aastat tagasi soovitati vististi tõesti teha kord aastas «ussikuur» mebendasooliga. Kuna ravim mõjub vaid selle võtmise ajal, siis ei saa selle abil kuidagi nakatumist vältida – see on mõeldud vaid raviks ja eeskätt linaluu-usside ja solkmetega nakatunutele. «Ennetada saab ikka ainult käsi pestes ja toitu kuumtöödeldes,» märgib Joller. 

«Inimene saab nakatumist ennetada, pestes regulaarselt ning korralikult käsi,» kinnitab veterinaar – ja toiduameti spetsialisti Harles Kaup.

Sooleparasiitidega nakatumise välistamiseks tuleks tema sõnul teha järjepidevalt ussitõrjet lemmikloomadele. «Üks kord aastas oma lemmikule ussitõrjet teha on ilmselgelt vähe. Õige annuse tagamiseks tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata looma kehamass, seejärel saab määrata ussirohu koguse. Regulaarseks ussitõrjeks piisab ühekordsest manustamisest ning taasnakatumise vältimiseks peab ravi kordama iga kolme kuu järel. Täiskasvanud koerale ja kassile tuleks seega ussirohtu anda vähemalt neli korda aastas. Kutsikatele soovitatakse anda ussirohtu üks kord kuus kuni aastaseks saamiseni,» annab Kaup nõu.

Looma toidust eemal hoidmine enne või pärast ussirohu andmist ei ole tema sõnul vajalik. «Tablettide lipiidkattele lisatud lõhna- ja maitseaine tõttu võtab enamik koeri ussirohtu vabatahtlikult. Kassidele on manustamine keerukam – vabatahtlikult nad tavaliselt ussirohtu ei võta.»

Erinevad ussid ja ravimid

Kuna erinevaid probleeme aitavad kõrvaldada erinevad ravimid, peaks inimese võimaliku sooleparasiitidega nakatumise korral otsustama rohu tarvitamise üle arst, soovitab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko.

«Eestis küllalt sageli esinev naaskelsaba, millesse maailmas on nakatunud umbes 400 miljonit inimest, levib kergesti nii käte, toidu, mänguasjade kui muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Mune võivad edasi kanda ka kärbsed, prussakad ja tarakanid. Samal moel levib ka kääbuspaelusstõbi, mille korral on nakkusallikaks haige inimene. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel,» sõnab Dontšenko. Munad levivad sarnaselt naaskelsabale muuhulgas saastunud mänguasjade kaudu, kus need võivad elus püsida kolm kuni neli päeva.

Kuna nugiusshaigused levivad eelkõige loomadelt inimesele puuduliku kätehügieeni tõttu, väldiks seda suuresti järgneval moel käte pesemine.

Nõuanded tõhusaks kätepesuks:

  • Küüned tuleb lõigata lühikeseks, et vältida parasiidi munade kogunemist küünte alla. Küüsi ei tohi närida;
  • Tee käed ja randmed voolava vee all märjaks;
  • Doseeri piisavas koguses seepi;
  • Hõõru peopesasid vastamisi;
  • Hõõru parema käega vasakut käeselga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega;
  • Hõõru peopesasid vastamisi harali sõrmedega;
  • Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega;
  • Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega;
  • Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas. Korda sama teise käega;
  • Loputa käed veega;
  • Kuivata käed hoolikalt ühekordse paberkäterätikuga;
  • Sulge veekraan paberkäterätikuga;
  • Kogu kätepesu protseduur võtab aega 40-60 sekundit, mille järel on käed puhtad.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt sooleparasiidi tüübist, seega kahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.

Populaarne