:format(webp)/nginx/o/2019/08/09/12448710t1h80d4.jpg)
Tervise arengu instituut teatas sel nädalal, et Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2017. aastal 8779 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4425 ja naistel 4354. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki – vastavalt 1326, 1113, 1031 ja 827 esmasjuhtu.
Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel naha mittemelanoom, rinna- ning käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid nii meestel kui naistel ka mao- ja neeruvähk; meestel käär- ja pärasoole-, kusepõie-, kõhunäärmevähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel emakakeha-, kopsu-, emakakaelavähk, nahamelanoom ja munasarjavähk.
Üle 60 protsendi esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2017. aastal 36 pahaloomulist kasvajat.
Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2017. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2016. aasta andmeid. Samuti lisati andmed kogu Eesti kohta aastatel 1968–1999. Ligi 50 aasta jooksul on vähi esmasjuhtude arv rohkem kui kahekordistunud.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)