Kiirabiarst õpetab: mida teha, kui lähedane kukub kodus kokku?
Enamik äkksurmasid juhtub kodus, mitte avalikus kohas, seepärast on tähtis, et inimesed ei kõhkleks ja oskaksid teha lähedasele südamemassaaži, ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov tänases saates «Patsiendiminutid».
Kõrgeima ohutasemega «Delta» väljakutse toob linnas kiirabi kohale küll kümne minutiga, kuid sellest ei piisa, sest ilma elustamata tekivad juba viie minutiga pärast südame seiskumist inimese ajus pöördumatud muutused. «Iga sekund loeb ja on eluliselt tähtis, et kohalolev kaaslane teeks kuni kiirabi saabumiseni patsiendile südamemassaaži ehk arstide keeles rindkere kompressiooni. Nii on paranemise šansid samal tasemel inimesega, kes oleks hetk tagasi kokku kukkunud,» rääkis Popov. Elustamise juhiseid jagab telefonis ka häirekeskuse meedik, kellele dispetšer sellised kõned alati suunab.
Kõrvalseisjate vastutustunne on aastatega kasvanud. «Kui 90ndate lõpus hakati sündmuskohal abivajajat elustama veerandil, siis täna aidatakse umbes pooltel juhtudest. Lääne riikides on sama näitaja 80 protsendi juures, arenguruumi meil on,» sõnas Popov.
Telemeditsiiniga lennutatakse arst regionaalhaiglas sündmuskohale 4500 korda ehk 15 protsendil kiirabijuhtudest aastas, rääkis Popov. «Algselt sai süsteem 2011. aastal loodud Ruhnule, Kihnule ja Vormsile, kus kohalikel esmaabiandjatel meditsiiniline haridus ja oskused sootuks puudusid. Viis aastat tagasi, kui meie brigaadidest arstid kaotati, hakkasid tohtrid videosilla teel ka kiirabiõdesid aitama. Tallinnas laua taga istuvale arstile saabuvad sündmuskohalt ekraanile patsiendi EKG, vererõhu, hapniku sisalduse jt näitajad ja tohter nõustab distantsilt kolleege edasises tegevuses.»
Lisaks näevad erakorralise meditsiini osakonna meedikud reaalajas kiirabiga haiglasse teel olevate patsientide infot. «Eriti oluline on see raske trauma, infarkti või insuldi puhul. Inimesele tellitakse ette vajalikud uuringud ja terve meeskond juba ootab teda. Ajavõit parandab ravi tulemusi oluliselt,» selgitas Popov.
Raha ja inimesi napib, üle poole kiirabikutsetest ei ole seotud vältimatu abiga, kuid täna tuleb ekipaaž alati välja saata. 2021. aastal plaanitakse muuta kiirabi tööd – lihtsamatel juhtudel, kui abi saamine ei ole ajakriitiline, hakkab häirekeskuse dispetšer soovitama inimesel pöörduda EMOsse või perearsti poole.
Artikkel ilmus esimest korda 13. detsember 2019.