Inimene on geneetiliselt loodud elama vaid 38-aastaseks

Inimeste loomulik eluiga on märksa lühem kui arvati.

FOTO: Shutterstock

Inimeste loomulik eluiga on märksa lühem kui tänapäeva oodatav eluiga. Teadlased leidsid, et inimeste eluiga on viimaste sajanditega rohkem kui kahekordistunud.

Austraalia teadlased analüüsisid põhjalikult mitme liigi genoomi, et selgitada välja, millest sõltub eri liikide oodatav eluiga. Selgus, et inimesed on loodud elama vaid 38-aastaseks, kuid tänapäeva meditsiin ja teadus ning muutused elukorralduses võimaldavad neil märksa kauem elada. Teadlaste meetod põhineb DNA analüüsil ning sellega tegeleb Austraalia riiklik teadusasutus CSIRO, mis kasutas eri liikide geneetika andmeid avalikest andmebaasidest nagu NCBI Genomes ja Animal Ageing and Longevity.

Eluea arvutamiseks jälgiti liikide DNA metülatsiooni ehk keemilist protsessi, mille käigus muutuvad erinevad geenid kas aktiivseks või passiivseks. Selgus, et vanuse kasvades hakkab inimese geneetikasse järjest vigu tekkima ning see mõjutab inimeste tervist ja elu kvaliteeti.

Teadlased uurivad põhjalikult eri selgrooliste liikide eluiga, et mõista paremini geneetika mõju inimese tervisele ja elueale ning ka seda, kuidas oleks võimalik kaitsta erinevaid liike väljasuremise eest. See, et inimese tegelik eluiga on 38 aastat, ühtib ka varajaste inimeste geneetikaga – nimelt oli nii neandertallaste kui ka varajaste inimeste keskmine eluiga 37,8 aastat. Kõige pikema elueaga imetajaks on teadlaste sõnul grööni vaal, kes võib elada kuni 268-aastaseks.