Mida taheti kirgi kütva apteegireformiga algselt saavutada?

Apteek. Foto: Sander Ilvest

Miks on ravimiseaduse muudatuste elluviimine veninud, kui apteegireformi aluseks olevad ravimiseaduse muudatused jõustusid juba 2014. ja 2015. aastal? Mis üldse oli apteegireformi algatamise eesmärk? Ja miks toetab riik apteegireformi lõpule viimist praegusel kujul, selgitab sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere.

Eespere rõhutab, et apteegireformi käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük (ehk hulgimüüja ei tohi omada apteeki) ning apteekide pidamise õigus jääb üksnes proviisoritele.

«Nii nagu see on ka paljudes teistes riikides, näiteks Soomes, Saksamaal, Taanis, Hispaanias ning mitmes teises riigis,» tõi Eespere välja. 

Mis on reformi eesmärk?

Eespere sõnul on apteegireformi eesmärk suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Ühtlasi paraneb nii ravimite kättesaadavus ning apteegiteenus integreeritakse selgemalt ülejäänud tervishoiusektoriga. «Viimane on võimalik vaid siis, kui proviisor on oma tegevuses sõltumatu ravimite hulgimüüjate ärihuvidest,» leidis Eespere. 

Ravimiamet töötas välja interaktiivse kaardi, mis näitab Eespere sõnul proviisoromandisse kuuluvate apteekide hetkeolukorda väga selgelt. «Enamik omandinõuetele mittevastavatest apteekidest (77%) on koondunud suurematesse linnadesse ning kuuluvad kas ravimite hulgimüüjatele või rahvusvahelistele apteegiettevõtetele,» tõi ta välja. Kas ja kui palju sellistest apteekidest tegevuse lõpetab, sõltub Eespere sõnul turuosaliste käitumisest. Selleks, et apteeke kinni panema ei peaks, tuleks praegustel apteegiomanikel asuda rääkima läbi proviisoritega. Kehtiv seadus lubab mitteproviisoritest omanikel tegutseda kuni 1. aprillini 2020. a.

Senistes aruteludes keskendutakse Eespere sõnul liialt sellele, kas ettevõtja-proviisor on parem kui töövõtja-proviisor. Tähelepanuta on jäänud palju olulisem osa sellest reformist, mida tehniliselt nimetatakse vertikaalse integratsiooni keeluks, lisas ta.  

Eespere: soov on murda mõjusfääre

Riigikontroll leidis juba 2012. aastal oma aruandes riigikogule, et Eesti ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat (Tamro ja Magnum), kelle käes oli auditi tegemise hetkel üle 80 protsenti hulgimüügiturust ning kelle omanduses või mõjusfääris on ka tänasel päeval suurem osa apteekidest Eestis. «Need kaks hulgimüüjat on paljude apteekide omanikud ja enamiku apteekide varustajad, mis sisuliselt tähendab, et hulgimüüjana müüvad nad suuresti kaupa iseendale,» nentis Eespere. 

Ravimite hulgi- ja jaemüügi omavaheline põimitus vähendab patsientide ja riigi jaoks ravimivalikut ning tõstab ravimite hindu, lisas ta. Riigikogu analüüsiosakond on juba aastaid tagasi märkinud, et ravimisektori põimumise tulemusena väheneb sektorisisene konkurents, mis omakorda võib tuua kaasa pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteedi ja sortimendi languse ning hinna tõusu. 

Ravimite jae- ja hulgimüügi põimumine on tinginud olukorra, kus teistel hulgimüüjatel ei ole enam otstarbekas ega isegi võimalik oma kaupa turustada, sest enamik apteeke ei telli kaupa mujalt kui omanikule kuuluvast hulgimüügist. «Olukord, kus vähesed hulgimüüjad kontrollivad apteeke, võimaldab neil seada ka ravimitootjatele ravimite Eestis turustamiseks tingimusi,» seletas Eespere. 

Sellisest olukorrast kaotab tema sõnul patsient, kellel puudub juba eos võimalus saada parema hinnaga apteegitooteid ja ravimeid ning kes peab piirduma konkreetses piirkonnas ainult ühe (so valitsevat mõju omava) hulgimüüja ravimivaliku ja sellega kaasneva hinnatasemega. «Riigikogu sotsiaalkomisjonis selle aasta septembris toimunud istungil rõhutati ka seda, et strateegiliselt olulise teenuse koondumine väga kitsasse ja suurte ärihuvidega omanikeringi võimaldab selle teenusega manipuleerida ja ultimatiivselt riiki survestada oma ärihuvide edendamiseks,» lisas Eespere. 

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et 2014 ja 2015 kehtestatud täiendavad nõuded apteegi tegevusloa omajatele on jätkuvalt vajalikud ja põhjendatud apteegiteenuse osutamise ja hulgimüügi lahutamiseks ja huvide konflikti vältimiseks, ravimite hulgimüügi turu korrastamiseks ning seeläbi rahva tervise kaitseks.

Apteegireformi lõpuleviimist on toetanud ka riigikontroll, ravimiamet, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorite Koda, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juht professor Ain Raal, Eesti Perearstide Selts.

«Võib öelda, et apteegireformi suurim takistus on pidev ebakindlus, mida külvatakse,» nentis Eespere. Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine teenib Eespere sõnul just patsientide ja laiemalt rahvatervise huve, sest kui apteekidel tekib ravimite sisseostul suurem võimalus valida mitme hulgimüüja vahel, siis saavad nad osta kauba sealt, kus pakkumine on soodsam. Kindlasti oleme ka patsientidena rahul, kui ravimid apteegis seeläbi taskukohasemaks muutuvad.  

Kui kaugel on reformi jõustumine? 

1. detsembri seisuga on Eestis 215 apteeki, mis on osaliselt või täielikult proviisorite omandis, 180 nendest vastavad kõigile seaduse nõuetele. Seejuures tegutsevad proviisorite omanduses olevad apteegid peamiselt keerulisemates tingimustes maapiirkondades ning hulgimüüjad domineerivad suuremates linnades, kus kasumlikkus on kõrgem.

«Ravimiamet on kõik need piirkonnad väga täpselt kaardistanud, kus praeguse seisuga ei ole nõuetele vastavat apteeki ning tegeleme kõigiga individuaalselt, et sobivad lahendused leida,» sõnas Eespere. 

Apteekrid on avaldanud ka valmisolekut teha veel enne üleminekuaja lõppu olemasolevate nõuetele mittevastavate apteekide kõrvale vajadusel oma apteek, et tagada ravimite ja apteegiteenuse kättesaadavus üle Eesti. Arusaadavalt puudub üksikutel proviisoritel piisav jõud ketiapteekide omanike ja nendega seotud organisatsioonide vastu. «Sellises olukorras puudub proviisoritel kindlustunne, et reform jõuab lõpuni, mistõttu ei kiirustata apteekide asutamise või omandamisega,» nentis Eespere. 

Hulgimüüjad on seadusemuudatuse vastu 

Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit korraldasid esmaspäeval pressikonverentsi, kus said sõna suurimate turuosaliste juhid nii ravimite hulgi- kui jaemüügitasandil. Seal toodi välja reformiga kaasnev elanikele ebamugav apteekide sulgemine kui ka hulgimüüjate ja apteekide vähesed võimalused ravimite müüki mõjutada, suunata või ravimite hinda kujundada. 

Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek sulgevad täna kell 14 oma apteekide uksed, et näidata, mis nende arvates juhtub, kui apteegireform tänasel kujul läheb läbi. Nn ketiapteegid jäävad suletuks kuni homseni. Erandiks on valveapteegid.