Spetsialistid vastavad: kas lapse käitumine on normaalne või on põhjust muretsemiseks?

Valiv söömine pole iseenesest probleem, kuid võib muutuda selleks, kui laps ei saa seetõttu piisavalt toitaineid. Foto: Shutterstock

Uued kogemused ja emotsioonid  viivad väikelapsed sageli raevuhoogude, valiva söömise ja uneprobleemideni. Kuigi enamasti on tegu täiesti normaalse nähtusega, on mure lapse äärmusliku käitumise pärast õigustatud, sest mõnel juhul võib lapse ebatavaline käitumine spetsialisti tähelepanu vajada. 

Vanemad teavad, et mõned kõige suuremad väljakutsed, mis laste kasvatamisega kaasnevad tulevad ette esimestel eluaastatel. Lastel tekib nende enda mõistus, nad testivad oma piire, katsetavad vabadusega ja kogevad tihti emotsioone, mida nad ei oska veel mõtestada. Lastespetsialistid rääkisid portaalis Healthline viiest tüüpilisest väikelaste käitumisest, mis võib viidata tõsisemale probleemile.

1. Raevuhood

Pahur tuju on noorte laste puhul tavaline, sest nad võivad tunda emotsioone, millega ei oska midagi peale hakata, seletas laste vaimse tervise nõustaja Jennifer Daffon. Kuna lapsed ei ole õppinud oma emotsioone kontrollima ning neil pole sõnavara, millega ennast väljendada, võib see lõppeda pahurusega. Siiski tuleks küsida abi lastearstilt, kui laps ennast raevuhoogude ajal vigastab. Teine ohumärk on see, kui lapsel on mitu raevuhoogu päevas, mis kestavad mitmeid minuteid. See võib Daffoni sõnul anda märku meeleolu düsregulatsioon häirest.

Tüüpilised sümptomid on nii sagedased raevuhood, reageerimine viisil, mis pole normaalse arengu ilming ning raskus tavalise käitumise juurde tagasipöördumisega.

2. Valiv söömine

6-18kuustel lapsed on enamasti valmis uusi toite proovima. Kaheaastaste puhul on aga normaalne muutuda toidu suhtes valivaks. Lapse kasv aeglustub ning nad hakkavad ringi jooksma, mängima ja maailmaga suhestuma. Laua taga istumine ei ole nende jaoks enam esmatähtis. Kasvu pidurdumise tõttu ei vaja nad ka enam nii palju toitu. Korralik toitumine on aga endiselt tähtis ning mõne lapse puhul võib söögiga pirtsutamine muutuda millekski tõsisemaks. Teadusuuringute järgi ei kasva üks laps neljast valiva söömise faasist välja. Lastearsti poole tuleks pöörduda kui:

• lapse toitmine tekitab peres probleeme,
• lapse kasv seiskub, mitte lihtsalt ei aeglustu,
• laps sööb vaid teatud toitusid, näiteks laiba või küpsiseid või vaid kindla tekstuuriga sööke,
• laps sööb lasteaias hästi, kuid mitte kodus,
• laps öögib tihti või tal on esinenud lämbumist.

3. Löömine ja hammustamine

Mõningane agressiivne käitumine, nagu vihahoos löömine, on arengu juures normaalne. Lapsed ei ole veel õppinud sotsiaalseid norme ning oma tunnetega toime tulema. Hooldaja ülesanne on seda käitumist parandada näiteks aitades lapsel oma tundeid nimetada ning emotsioone sõnastada. Samuti tuleks lapsele selgeks teha, kuidas oma tusatuju õigesti väljendada. Hammustamine ja teised vägivaldsed käitumised muutuvad probleemiks, kui laps hakkab emotsioonide väljendamiseks endale haiget tegema.

4. Sõnade valesti hääldamine

Mõned kõnevead võivad olla eale sobimatud. Kui vanemad on lapse sõnakasutuse pärast mures, tuleks sõnad tema jaoks silpideks teha, et neid oleks lihtsam korrata. Kui laps ka siis ei suuda sõna välja öelda, võib olla vaja kõneterapeudi abi. Lasteaialaste puhul saab ka õpetaja kõneprobleeme märgata.