Uuring leidis, miks ei ole võimalik korraga nakatuda grippi ja teistesse viirushaigustesse

Gripi levik on saanud hoogu. Foto: Shutterstock

Uues uuringus näidati, et gripiviirus ja muud hingamisteede viirused ei saa esineda samal ajal, vaid üks on kehas domineerivam ning tõrjub teise eemale. 

«Kui populatsioonis on palju grippi, on vähe rinoviirust ning vastupidi,» rääkis uuringu autor Glasgow ülikooli viirushaiguste instituudi teadlane Pablo Murcia. See seletab, miks teised viirushaigused vähenevad gripi kõrghooajal igal talvel, sagenevad aga kevadel ja sügisel kui gripp taandub, vahendab CNN. 

Uuringus analüüsiti rohkem kui 44 000 Šotimaal Glasgows elavat patsienti aastatel 2005-2103. Iga osalejat testiti 11 erineva viirushaiguse ja gripiviiruse suhtes, mis võimaldas teadlastel näidata, et seos on olemas nii individuaalsel tasandil kui laiemas populatsioonis. Vanderbilti ülikooli infektsioonhaiguste professor William Schaffner sõnas, et tulemused on väga huvitavad, kui vastavad tõele. Tema arvates tähendab see, et esimene viirus algatab põletikulise vastuse, mis käitub barjäärina teisele viirusele. Samuti on professori sõnul andmeid selle kohta, et kaks viirust ei saa nakatada ühte rakku korraga.

Vaid üks viirus käivitab immuunvastuse

Viirused on parasiidid, mis peavad nakatama inimese rakke, et paljuneda ja keskkonnas ellu jääda. Mõned mõjutavad mitmeid erinevaid rakke, kuid teised eelistavad kindlaid kehaosasid. Gripi- ja hingamisteede viirused ründavad ülemisi hingamisteid, nina ja kurku, mistõttu need on eriti kergesti levivad. Seetõttu oleks võimalik nakatuda korraga mitmesse viirusnakkusesse, kuid vaid üks viirus on nii ulatuslik, et paneb tööle meie immuunsüsteemi tapjainstinkti. See tähendab, et on aeg, mil üks viirus on nii märgatav, et käitub barjäärina teise viiruse eest. Samuti on võimalik, et inimese saab viiruse kandjaks ilma ise haige olemata.

Glasgow uuring leidis mitmed viirused, mis mõjutasid üksteist nii negatiivselt kui positiivselt, kuid ainult laiema populatsiooni tasandil. See tähendab, et viirustel võivad olla samad eelistused kliima või temperatuuri osas. Viiruste ja bakterite koosmõjud on ammu tuntud. Näiteks suurendab gripiviirus inimese vastuvõtlikkust kopsupõletikku tekitavatele bakteritele. Viiruste osas ei ole veel koosmõjude põhjused teada, mistõttu on see teadlaste sõnul veel uurimist vajav valdkond.