L, 4.02.2023

Eesti keskealised ei tihka juhusuhtes kasutada kondoomi

PM Tervis
Eesti keskealised ei tihka juhusuhtes kasutada kondoomi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kondoom.
Kondoom. Foto: Pexels / CC0 Licence

«Eestis lahutatakse peaaegu pooled abielud ning vanuserühmas 35+ on hulk inimesi, kes ei ole kooselus ning võimalus juhusuhete tekkeks on suurem. Uute HIV-juhtude osakaal on suurenenud vanemas vanusegrupis, samas nende kondoomikasutus on noortega võrreldes märgatavalt madalam,» kommenteeris tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel.

Algava turvaseksiteemalise kampaaniaga «Võta kumm kaasa» tuletab Tervise Arengu Instituut (TAI) meelde kondoomi kasutamise tähtsust. Kondoomi kasutamine peaks olema norm uue suhte korral ning kondoomi kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui partnerid on infektsioonide suhtes testitud.

Käesolev kampaania on suunatud eelkõige 35+ inimestele, kes on oma elus uue partneri otsingul.

Viimane täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et kui kuni 35-aastaste meeste seas kasutavad juhusuhetes kondoomi veidi enam kui pooled, siis 35–44-aastastest kasutas juhupartneriga viimase 12 kuu jooksul alati kondoomi 39 protsenti ja ning üle 45-aastastest vaid 20 protsenti. Naiste seas on näitajad veel madalamad, 35–44-aastastest kasutas juhupartneriga viimase 12 kuu jooksul alati kondoomi 28 protsenti ja üle 45-aastastest vaid 14 protsenti. Mitte kunagi ei kasuta juhusuhetes kondoomi nende vanusegruppide meeste seas vastavalt 30 protsenti ja 57 protsenti ning naiste seas 49 protsenti ja 79 protsenti.

Kondoom kaitseb seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIV eest. Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui nad on monogaamses püsisuhtes ning on end HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testinud.

«Oluline on teada, et inimese välimuse põhjal ei ole võimalik infektsiooni olemasolu hinnata. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid, sh HIV, võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. Ainus viis kindel olla, on teha HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid,» selgitas Tiia Pertel.

Kuigi uute HIV-juhtude arv väheneb aasta-aastalt, on HIVga elavate inimeste koguarv jätkuvalt kõrge. Hinnatakse aga, et Eestis elab üle 900 inimese, kes ei tea veel, et nad on HIVsse nakatunud. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide diagnoosimine langes jõudsalt alates aastast 2000. Kuid sel aastal on nii süüfilise kui gonorröa diagnoosimine kasvanud. Kui süüfilist diagnoositi eelmisel aastal 24 juhtu, siis selle aasta üheteistkümne kuuga juba 35 juhtu. Gonorröal on vastavad näitajad 49 ja 71. Mõlemad nakkused võivad kulgeda väga tagasihoidlike sümptomitega, mistõttu inimesed ei pruugi ise seda teada.

Uuenenud veebilehelt www.hiv.ee leiab nii eesti kui vene keeles kasulikku teavet turvaseksi kohta, muu hulgas kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Uuringud kinnitavad, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Suuremat rahuldust pakkuvale suhtele ning turvalisemale seksuaalkäitumisele aitab kaasa, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida. Samuti saab veebilehel kontrollida oma teadmisi, kas tead millal kondoomi kasutada ja kas oskad kondoomi õigesti kasutada.

Lähtuvalt kampaania sõnumist – võta kumm kaasa – jagatakse tasuta kondoome ööklubides, baarides, pubides ning mitmesugustel üritustel üle Eesti.

Märksõnad
Tagasi üles