Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vähihaige laps ei mõista, miks ta peab sedasi kannatama

Copy
Haige laps ei mõista, miks ta peab niimoodi kannatama, ja mõnikord on mänguasjaga motiveerimine ainus võimalus saada ta protseduurile.
Haige laps ei mõista, miks ta peab niimoodi kannatama, ja mõnikord on mänguasjaga motiveerimine ainus võimalus saada ta protseduurile. Foto: Shutterstock

Eestimaalased kogusid vähihaigetele lastele ligi 3000 mänguasja, mis aitavad raskeid raviprotseduure kartvatel lastel hirmust üle saada – julge poiss või tüdruk saab valida pär​ast süstlatorget vaprusekastist lelu.

Vabatahtlikud sorteerisid sel nädalal mänguasjad vastavalt laste vanusele ja nüüd jõuavad need Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinikutes ravil viibivate väikeste patsientideni. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esinaise Kaili Lellepi laps on praeguseks vähist tervenenud. «Alati tuli ta viia protseduuride tuppa suure karjumise saatel,» meenutab ema aastatetaguseid sündmusi, mil vaprusekaste veel polnud. «Üks vanematest pidi hoidma last kinni - see oli kõigile tõeline trauma, sest ta hakkas karjuma ainuüksi valges kitlis õe sisenemisel palatisse. Olnuks toona nelja-aastasel lapsel selline vaprusekast ja teadmine, et ta saab tasuks kannatuste eest mõne armsa mänguasja, oleks ka meie elu olnud palju lihtsam!»

Lellepi kinnitusel tegi mänguasjade kogumise kampaaniaga algust venekeelset elanikkonda koondav ühing Psühholoogia 3000, kellega koostöös seda ka tänavu korraldati. «Nad kogusid meie lastele mänguasju ja kui need hakkasid otsa lõppema, kutsusid oma kogukonda taas annetama ja inimesed tõid muudkui juurde.» Tänavu korraldas Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Psühholoogia 3000ga novembri lõpus ja detsembri algul toimunud Annetustalgute raames juba ulatuslikuma kampaania. Liidu seni tuntuim tegevus on igakevadise Pardiralli korraldamine.

Igapäevane valus torkimine

Lellepi kinnitusel on laps ühendatud haiglas 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas tilguti külge, olgu seal siis keemiaravipreparaat või füsioloogiline lahus. Vereproove tuleb anda iga päev ja osa protseduure, nagu näiteks luuüdiproovi võtmine, tehakse väiksele patsiendile kümneid kordi. «Neid torgitakse iga päev, lisaks on laste küljes port, mille kaudu ravimeid manustatakse, ka seda kohta peab puhastama ja nõela vahetama,» ütles Lellep. «Iseäranis onkoloogiaosakonda sattuvad väikelapsed kardavad raviprotseduure kohati paaniliselt, sest nad ei saa aru, miks nad peavad niimoodi kannatama. Et laps maha rahustada ja protseduurile saada, tuleb meelitada ja võimalus valida mänguasjakastist lelu ongi väheseid asju, mis rõõmustab ja motiveerib.»

Ehkki suure osa annetasid inimesed ja organisatsioonid liidule otse, tuli mänguasjade korjamisel appi ka Karupoeg Puhhi mänguasjapood, mille kliendid ostsid samuti lelusid kauplustes asunud kogumiskastisse. Mänguasju koguti kõigile lastele alates imikutest ja lõpetades vähiravil teismelistega. Kõik mänguasjad on uued, sest need lähevad haiglatesse ja kasutatud leludega kaasneks nõrga immuunsüsteemiga vähihaigetele infektsioonirisk, mis võib osutuda vähihaigele lapsele isegi eluohtlikuks.

Inimesed on ostnud vaprusekastidesse kõige erinevamaid mänguasju alates rubiku kuubikust ja lõpetades legode, autode, värviraamatute ning nukkudega. Lellepi sõnul ei ole mänguasja suurus ega maksumus oluline. «Samas ei kujuta haiglaõed protseduure enam vaprusekastideta ettegi.»

35-45 uut vähidiagnoosi aastas

Igal aastal saab Eestis esmakordse vähidiagnoosi 35-45 last, neist suur osa terveneb, ent paraku jätab mitu last oma vanematega hüvasti. Juba 1992. aastal loodud ja vähihaigete laste vanemaid koondav Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit läheb haigetele lastele ja nende vanematele appi seal, kus riik ei aita, olgu see siis psühholoogiline tugi või ka ravi, mida haigekassa ei rahasta. Nii tasus liit ka poole seitsmeaastase Annabeli 172 000 eurot maksnud neuroblastoomi ravist, mis õnnestus. Liit aitab vähihaigete laste vanemaid sotsiaalteenuste leidmisel, toetab vajadusel laste välismaal ravil viibimist, aga maksab teisalt ka lapse kaotanud peredele matusetoetust. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu tugikeskuses töötab ka organisatsiooni ainus palgaline töötaja.

Kõigi nende tegevustega jätkamiseks ootab liit appi kõiki neid, kes soovivad teha vähihaigete laste heaks annetusi ja/või hakata püsiannetajaks. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu arveldusarve suuremates pankades on EE382200221001116031 (Swedbank) ja EE491010220228910221 (SEB). Organisatsiooni kodulehelt www.vahilapsed.ee leiab ka kontonumbrid teistes Eestis tegutsevates pankades.

Tagasi üles