Neurokirurg selgitab, miks tekib jalga kiirguv valu

Närvivalu on kiirguv valu, mis tähendab, et seda tunneb sageli terve jäseme ulatuses. Tihti kaasnevad valule ka muud sümptomid – tuimus- või surinatunne samas piirkonnas, mõnikord lihasnõrkus, mille tõttu jalg «ei kuula sõna». Foto: Shutterstock

Miks tekib närvivalu jalgades ja mida sel puhul peaks ette võtma, selgitab lülisambahaiguste ravimisele pühendunud Ida-Tallinna Keskhaigla neurokirurg Greete Pedai.

Kuidas närvivalu tekib?

Närvivalu põhjuseks on närvi ärritus, mida põhjustab sellele avalduv mehaaniline surve, keemiline ärritus, venitus või viirusnakkusest põhjustatud põletik.

Milline närvivalu on?

Närvivalu ehk neuralgia võib olla väga erineva iseloomuga. Valu võib olla torkiv, sähviv või elektrilöögi-taoline. Närvivalu on kiirguv valu, see tähendab et patsient tunneb valu sageli terve käe või jala ulatuses. Valu võib olla erineva intensiivsusega alates kergest tuikavast valust kuni väga tugevani. Valu intensiivsus sõltub valu põhjusest.

Valu on kehaomane kaitsereaktsioon, mis annab meile märku, et kuskil kehas on probleem, mis vajab tähelepanu. Valu on piisavalt ebameelduv aisting, seda ei tohiks ignoreerida.

Erinevates kehapiirkondades esinevad närvivalud võivad olla väga erineva tekkepõhjusega. Näitena võib tuua peapiirkonnas esineva kolmiknärvi neuralgia, mille üheks põhjuseks peetakse kolmiknärvile pulsseeriva veresoone poolt avaldatavat survet.

Lülisamba kaela – ja nimmeosas on närvivalude sagedasemateks põhjusteks diskide kulumishaigusest põhjustatud diski väljasopistused ja muud kulumisega seotud muutused.

Mis on jalgades esineva närvivalu peamised põhjused ja kuidas see avaldub?

Kui inimesel esineb närvivalu jalas, siis on selle kõige enam levinud põhjuseks diski väljasopistus, mis survestab närvijuurt. Selle tagajärjel võib tekkida jalga kiirguv valu.

Diski väljasopistuse põhjuseks on meil kõigil esinev diskide kulumishaigus. Diski väljasopistus tekib kulumishaigusest tingitud muutuste foonil, näiteks raskuse tõstmisel või muud raskemat füüsilist tegevust tehes. Mõnikord on tugeva valu tekkeks vajalik vaid väike niiöelda «vale liigutus».

Kõige rohkem esineb diski väljasopistust keskealistel inimestel, kellel selleks ajaks on kogunenud juba teatud kriitiline hulk kulumismuutusi. Sageli avaldub see protsess juba nooremas eas esinenud alaseljavaluna. Mõnel inimesel tekib kulumishaigus oluliselt nooremas eas, mis on seotud geneetilise eelsoodumusega.

Teised enamlevinud närvivalude põhjuse jalgades on spinaalkanali kitsenemine, lülide libisemine, närvide survesündroomid lihaste poolt.

Sageli kaasnevad valule ka muud sümptomid – tuimus- või surinatunne samas piirkonnas, mõnikord lihasnõrkus, mille tõttu jalg «ei kuula sõna». Raskematel juhtudel võib tekkida sügav halvatus ühes või mõlemas jalas ning põie-ja pärasoolekontrolli häired. Sellisel juhul on tegemist väga erakorralise ja kiiret sekkumist vajava seisundiga – nn hobusesaba sündroomiga, mille tõttu peab koheselt pöörduma erakorralisse vastuvõttu. Sellise seisundi põhjus vajab kiiret tuvastamist ning kohest lahendamist, et patsiendil ei tekiks püsivaid kahjustusi.

Kas ravimata jääv närvivalu võib muutuda krooniliseks?

On tõsi, et ravimata jäänud äge valu võib muutuda krooniliseks valuks, mis on juba hoopis teine haigus ja mille ravi on oluliselt keerulisem ja kehvemate tulemustega. Seetõttu on oluline närvivalu ravida nö aktiivses faasis, et vältida kroonilise valu tekkimist.

Millised võimalused on närvivalu ravimiseks?

Kuskil kehapiirkonnas püsivat närvivalu tundes peaks esmalt konsulteerima perearstiga, kes aitab valu kirjelduse ja iseloomu alusel tuvastada valu võimaliku põhjuse. Perearst peaks veenduma, et patsiendil ei esine nö ohusümptome, mis võiksid viidata mõnele tõsisemale haigusele. Enamasti on valud põhjustatud ülekoormusest ning mööduvad kiiresti. Perearst peaks alustama valuvaigistavat ravi, arvestades seejuures patsiendi seisundit, valu tugevust, kaasnevaid haigusi ja ravimite võimalikke kõrvaltoimeid. Paljud valud lahenevad mõnenädalase valuvaigistie tarvitamisega. Kui aga valu esmasele ravi ei allu, süveneb või lisanduvad muud sümptomid, siis tuleks alustada uuringuid, et tuvastada valu tekkepõhjus. Mõnikord on selleks vajalik eriarsti konsultatsioon ja eriuuringud.

Kui närvivalust vabaneda ei saa, kuidas saab seda leevendada?

Närvivalu põhjust ei saa alati välja ravida või eemaldada. Sellisel juhul on võimalik valu teatud närvivalu vastaste ravimitega kontrollida ja sellega kaebusi leevendada. Neid ravimeid määrab arst ainult kindlatel näidustustel, kuna ravimitel on ka kõrvaltoimed, mis sageli avalduvad enne, kui ravimi enda toime.

Kuidas närvivalu ennetada?

Närvivalu tekkimise ennetamiseks midagi väga konkreetset ise teha ei saa. Alati on aga abiks tervislikud eluviisid - mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine ning traumade vältimine.