Perearst räägib, miks köha võib jääda vinduma ja kuidas sellest vabaneda

Kui köhale lisandub veel üha halvenev enesetunne, nõrkus, ohtram higistamine ja palavikku ei saa kontrolli alla, tuleb kärmelt pöörduda arsti poole, välistamaks kopsupõletikku.

FOTO: Shutterstock

«Köha on kaitsefunktsioon. Kui võõrkehad, viirused või bakterid bronhi satuvad, tõmbub kops kiirelt kokku ja suure rõhuga õhk pühib haigusetekitaja limaskesta pealt minema,» selgitab Meditiimi perearst Eero Merilind.

Samuti üritab organism haigustekitajat limaga «kinni püüda» – köhides tuleb see rögaga välja. Tavaline haiguskadalipp algab nohuga, siis tuleb kurguvalu, hääl läheb ära, tekib trahhea põletik, köha, ja kui protsess liigub veel allapoole, siis kopsupõletik.

Merilind tõdeb, et igal aastal on viirushaigustega kaasuv köha veidi erinev, suuresti lähtuvalt erinevatest haigustekitajate tüvedest. Kui eelmisel aastal kestis tüüpiline köha üks-kaks nädalat ja inimesed said terveks, siis tänavu kipub see vinduma neli-viis, mõnikord isegi kuus nädalat.

Kopsutreening aitab kiiremini haigusest priiks

Haigestudes võib esiti nohu- ja köharohu, sinepijalavannide ja muude koduste vahenditega ise proovida haigusele säru teha. «Mina rahvameditsiini võtteid soovitan – inimene siis tegeleb endaga. Mõnikord on ka aeg see, mis ravib,» märgib Merilind.

Pikalt kurnavate ebameeldivuste ennetamiseks tasub panustada ka hingamiselundkonna treenimisse. «Kui inimene on terve, siis tasub aeg-ajalt paar korda sügavalt sisse hingata ja õhku kinni hoida, siis välja puhuda. See aktiviseerib kopsufunktsiooni,» õpetab arst. Lastele soovitatakse kopsumahu treenimiseks õhupalli puhumist.

«Mida paremini kops on treenitud, seda kergemini haigus ära läheb,» tähendab Merilind.

Nõrkus, higistamine ja palavik?

«Kui nädalal jooksul ei ole õnnestunud köhast võitu saada, peaks konsulteerima arstiga. Seda tuleks teha ka siis, kui enesetunne läheb järjest kehvemaks, tekkinud on nõrkus, ohtram higistamine ja palavikku ei saa kontrolli alla. Mõnikord võib sel juhul olla tegemist kopsupõletikuga, ja see võib kulgeda ka ilma kõrge palavikuta,» tõdeb Merilind.

Kui köha on kestnud juba kolm-neli nädalat, tuleb perearsti sõnul tagamaid kindlasti uurida. Selguvad erinevad probleemid. Näiteks võib köha vindumises rolli mängida astmaatiline komponent, eakamatel inimestel ravimite kõrvaltoimed, mõnikord võib olla südamepuudulikkus. «Kes on kõva suitsumees, nendel on rögaeritust rohkem,» ütleb arst. Suitsetajate haigusena tuntud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus vajab  dr Merilinnu sõnul teistsugust käsitlust kui tavaline viirushaigusest alguse saanud köha.

«Tubakasuits kahjustab otseselt kõiki hingamiselundeid, nii bronhe kui ka kopsude erinevaid osi. Tavaliselt on kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega mehed ja naised ikkagi pikaajalised suitsetajad ja omakesed on harjunud, et inimene vaikselt köhib ja rögistab,» sõnab Merilind. Samuti ei kiirusta suitsetajad pikalt kestnud köha arstile kurtma. „Mõnikord nad ise ka häbenevad oma pikka suitsumehe staaži. Inimesed ikkagi ju teavad, et suitsetamine ei ole tervisele hea,» tõdeb Merilind.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul tähendab elundi kahjustumine üha viletsamaks muutuvat hingamisfunktsiooni. Hapnikuvahetus jääb nõrgemaks ja seega hapniku protsent veres muutub järjest väiksemaks, mis tähendab, et inimene väsib, hingeldab, köhib, rögiseb. Dr Merilind märgib, et ka töövõime ja elujõud muutuvad samaealistega võrreldes oluliselt kehvemaks.

Suitsumehe köhast taastumine

Kui leidub motivatsioon suitsetamine maha jätta, saab hoiduda haiguse progresseerumisest. «Mida lühem suitsumehe staaž, seda paremad on ravitulemused,» ütleb Merilind. Väiksema kahjustuse ja lühema staaži puhul võib köha isegi täielikult üle minna. Aastakümneid suitsu teinud saavad suitsetamisest loobudes aga organismi hapnikku juurde, raviga saab röga veeldada ja kopse rögast tühjemaks ja köha jääb harvemaks.

Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ainult koduse köharohuga ei ravi, selleks on spetsiaalsed ravimid, mis aitavad kahjustunud kopsufunktsiooni toetada ja parandada.

«Inimesed on viimasel ajal ikkagi päris tublilt hakanud suitsetamist maha jätma,» tõdeb dr Merilind. Osa jätab päevapealt, teised vähendavad järk-järgult sigarettide arvu. Eesmärgi saavutamist saavad toetada ka retseptiravimid, mis aitavad vähendada suitsetamise kihku.

Kui kiiresti tekivad organismis muutused pärast loobumist, oleneb jällegi suitsetamise staažist. Kõval suitsetajal, kes on tõmmanud mitukümmend aastat 20–30 sigaretti päevas, võtab Merilinnu sõnul taastumine aastaid. Juhusuitsetajatel läheb samuti tükk aega, enne kuni kopsufunktsioon saavutab sama taseme, mis on teistel.

«Arstide soovitus on nii vanadele kui ka noortele suitsetamisega mitte alustadagi. Kui suitsetad, siis see võimalikult kiiresti ära lõpetada,» ütleb Merilind.

Populaarne