Kuidas pühade ajal mitte poliitika üle tülli minna?

Pühade ajal võiks poliitikast rääkimist vältida.

FOTO: Shutterstock

Ameerika teadlaste korraldatud 2017. aasta uuringust selgus, et lausa kolmandik inimesi tunneb, et praegune poliitiline olustik rikub pere- ja sõprussuhteid. Seepärast on oluline osata suhelda lähedaste inimestega ilma, et erinevad maailmavaated tüli ei põhjustaks.

Kui ilmneb, et inimestel on mingist teemast erinev arusaam, on hea samm tuvastada ühisosa, millega mõlemad pooled nõustuda saavad. Näiteks erineb taimetoitlase ja segatoitlase nägemus sellest, kuidas on õige toituda, kuid kindlasti ei arva kumbki, et loomade kohutavates tingimustes pidamine või piinamine õige oleks. Selle teadvustamine asetab inimesed samale poolele ning väldib tugevat vastandumist.

Samuti ei tasu arvata, et teine inimene maailmale või pereliikmetele halba tahab. Meedias tuleb sageli ette polariseerivaid väiteid, et ühe ideoloogia esindajad tahavad hävitada maailma ning teise ideoloogia esindajad tahavad rahvale ainult halba. Süvenemata tekitab selline sildistamine viha ja frustratsiooni, mis suurendab oluliselt tõenäosust, et see elatakse oma suhtlusringkonna peal välja. Tegelikult soovib enamik inimestest üksteisele head, kuid selle saavutamise meetodites ei olda ühel meelel.

Selleks, et vestlused ei muutuks agressiivseks ja emotsionaalseks, tuleks hoida sõbralikku tooni ning teisi inimesi kuulata. Ära ei tohiks unustada, et vestlus käib pereliikmetega, kelle arvamus ja soovid peaksid olema olulised. Sellest tulenevalt ei peaks olema eesmärk kedagi alandada, halvustada või iseenda üleolekut pere või sõprade ringis tõestada. Teise poole ära kuulamine ei tähenda, et sellest inimese enda vaated muutuksid, vaid seda, et inimene mõistab paremini, miks teine nii mõtleb või tunneb. Samuti on võimalik, et olgugi et vaated ei muutu, õpivad inimesed eri vaadete arutamisel midagi juurde ning neil tekib pisut terviklikum nägemus maailmast ja selles toimuvast.

Kõige raskem asi, mida meeles pidada, on see, et on väga ebatõenäoline, et maailmas on üks üdini õige ideoloogia või seisukoht. Inimeste vaated muutuvad ajas ning on võimalik, et kümne aasta pärast on nad jõudnud mitu korda meelt muuta. See on inimlik ning näitab, et inimene on avatud, õpivõimeline ning maailmast huvitatud. Dogmaatilised inimesed kipuvad nende vaadetele vasturääkivat informatsiooni vältima või tarbima selliste allikate infot, mis nende vaateid kinnitavad. Nii võib inimene sattuda infosulgu ning sellepärast on oluline hoida avatud meelt ja läheneda probleemidele pragmaatiliselt, mitte emotsionaalselt.  

Kui olukord muutub pingeliseks, astu samm tagasi ja mõtle läbi, mis on vestluse eesmärk ja kas see on realistlik või õige. Kui inimese eesmärk on muuta kellegi mõtlemist või seisukohta, tuleks vestlus lõpetada, sest üldjuhul muudavad inimesed meelt ajapikku ja mitmete asjade koosmõjul, mitte sunniviisiliselt jõululauas tekkinud konflikti käigus. Samuti tuleb mõista, et kui üks inimene leiab, et keegi eksib ja tema meelt tuleks muuta, on tõenäoline, et teine mõtleb selle inimese kohta samamoodi. Kui mõlema eesmärk on teise meelt muuta, ei ole vestlusel loogilist lõppu, tulemust ega mõtet.

Teine sage eesmärk peres tekkivate poliitiliste konflikte juures on iseenda kehtestamine. Seda teevad üldjuhul inimesed, kes ei tunne, et nende positsioon või staatus ühiskonnas või peres oleks piisavalt kindel ning selle kindlustamiseks kipuvad nad norima, mõnitama või provotseerima. Agressiivse ja mõnitava suhtumise puhul on lihtsam viisakalt teemat vahetada või tögamisest mitte välja teha. Samuti võib sel juhul inimest mõnel teisel moel tunnustada või kiita, et ta ei peaks vajalikuks iseenda väärtust sel moel tõstma.

Sageli on raske leppida, et oluline pereliige teisiti mõtleb, sest see tekitab inimeste vahele distantsi. Seda distantsi on aga võimalik vähendada kuulamise ja mõistva suhtumisega. Oluline on anda üksteisele mõista, et inimest ei hinnata vaid tema vaadete põhjal ning poliitilised erimeelsused ei mõjuta pere- või sõprussuhteid.